Täna tutvustatud haridusvaldkonna tehnoloogitrendide raporti esitlusel ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et tehnoloogia kasutamine õppetöös on Eesti koolides juba väga tavaline, kuid soovime, et Eesti lapsed ja noored ei piirduks ainuüksi tehnoloogia kasutamisega, vaid hakkaksid ka ise seda looma. „Tehnoloogia loomise oskuste kujundamine peab olema lahutamatu osa hariduseset. IT haridus peab saama kõigile õpilastele kättesaadavaks,” sõnas Mailis Reps.
Minister Repsi sõnul peame pingutama, et tark tehnoloogia aitaks õpetajal oma tööd veelgi paremini teha – selle all mõistame näiteks õpianalüütikat, mis aitaks kaasa õppijakesksele lähenemisele või siis tehisintellekti, mis toetaks parimal viisil iseseisvat õppimist silmas pidades õpilase võimeid ja eelistusi.
„Meie tänased digiõpikud ja infosüsteemid loovad küll uusi võimalusi õppimiseks, aga uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist,“ ütles ta.
Minister sõnas, et viimase aastakümnega oleme palju panustanud tehnoloogia arendamisse, kuid nüüd peame selle õigel eesmärgil rakendamise ja kasutamise kultuuriga järele jõudma. Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panema parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi, aga samamoodi on oluline ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.
TAUST:
• Esmakordselt ilmunud HITSA tehnoloogiatrendide seire raport annab edaspid kord aastas ülevaate hariduselu mõjutavatest tehnoloogiatrendidest.
• Koostöös enam kui kuuekümne tehnoloogia valdkonna eksperdiga Eesti koolidest, ülkoolidest ja ettevõtetest ning haridusvaldkonna uuendajate hulgast, tuuakse välja soovitused õpetamiseks ning erinevate tehnoloogiate rakendamiseks õppetöös.
• Esimese seire fookuses on viis trendi, mis on Eesti haridussüsteemi arengu seisukohalt lähima viie aasta jooksul olulised: asjade internet, andmed ja analüütika, tehisintellekt, virtuaal- ja liitreaalsus ning privaatsus, mis haakub erinevate tehnoloogiate kasutamisega.
• Raportiga on võimalik tutuvuda HITSA veebilehel kompass.hitsa.ee
üks vormiliselt kena aga seest tühi looke. Noori ei huvita mitte tehnoloogia ise, avid etteantava juhtimine raali abil. Ise on nad käpardid midagi tegema ja välja mõtlema. Nägin kooli robotiringis ise, kuidas enamik loobus kohe asjade kokkupanekust, see lükati paarile asjalikumale, et nood paneks kokku, pärast hakkavad nemad ise juhtima.
Ma saaks aru sellest, kui mingis rühmas vähemalt pool suudaks ise midagi mõelda ja kokku panna, mitte ainult näpuga juhtida. Selles jääme jaapanlastele ja lõunakorealastele paksult alla.