JUHTKIRI. Toomas Vitsut: 3. märtsi valik: kas Eesti läheb edasi või tagasi?
Riigikogu valimiste kulminatsioonini on jäänud mõned päevad ning reitingud näitavad, et valimisvõidu nimel heitlevad Keskerakond ja Reformierakond. Tänase valitsuskoalitsiooni poolt ellu viidud tulumaksureform on vähendanud sissetulekute ebavõrdsust ning pannud aluse solidaarsema ühiskonna loomiseks. Paraku ei näe seda Reformierakond, kellele uus maksusüsteem mõjub nagu härjale punane rätik. Reformierakonna juhtimisel pöörduksime tagasi aega, kus ühiskonna enamuse asemel eelistatakse jõukat vähemust. 3. märtsi hilisõhtul on selge, millise suuna Eesti järgmiseks neljaks aastaks võtab. Valimisvõidu otsustavad Keskerakond ja Reformierakond. Suurt heitlust nende erakondade vahel on oodata just Harju- ja Raplamaal, kus jagatakse parlamenti teadupoolest kõige enam ehk kokku 14 mandaati.
Janek Mäggi: Väikeriigil ei tohi olla ääremaid!
Eesti riik on väike, kauni loodusega, kuid paraku kahaneva elanikkonnaga. Meile meeldib elada hajali, nii, et naaber ei näeks naabrit. Kui vähegi võimalik. Aga kui maal pole piisavalt töökohti ja hajaasustus muudab teehoolduse ning kiire internetiga liitumise talumatult kalliks, kolivad tegusad inimesed linnadesse või sootuks Soome. Mida teeme selleks, et seda trendi murda? Jüri Ratase valitsus on kindlalt asunud vähendama regionaalse arengu ebaühtlust. KOV-ide tulubaasi on tõstetud, tulumaksu ja tasandusfondi laekumisi suurendatakse aastail 2018–2021 kokku 185 miljoni euro võrra. See tähendab, et omavalitsused saavad rohkem raha teede korrashoiuks, teenuste parandamiseks ning koos riigi- ja erasektoriga investeeringute tegemiseks.
Jaak Aab: 2 versus 17 ehk kas pensione tõstab Keskerakond või Reformierakond?
Enne valimisi kuuleb tihtipeale juttu, et erakonnad lubavad palju, kuid ära ei tee midagi. See on omavahelise poliitilise võitluse üks kõvemaid relvi ning valijatelgi meeldib rõhutada – „Mis vahet, kelle poolt valida? Kõik on ju samasugused!“ Ega ikka ole küll! Võin Keskerakonna poolt välja tuua, et oleme suutnud väga suure osa murekohti lahendada vaid kahe aastaga. Tervet valitsusperioodi meile tööks antud polnud. Seda kummastavam on peaaegu 20 aastat valitsusvastutust kandnud Reformierakonna püüd tänast peaministrierakonda kritiseerida tegematajätmistes. Viimati tõsteti pensione Eestis erakorraliselt üle 12 aasta tagasi, kui Keskerakonna eestvedamisel viis valitsus ellu Eesti ajaloo suurima pensionitõusu. Keskmine vanaduspension tõusis kahe aastaga (2005–2007) 2460 kroonilt 3763 kroonini ehk 53%. See oli tookord meie erakonna esimene prioriteet. Vaatamata meie tollase valitsuspartneri, Reformierakonna, kõhklustele, tegime selle ära. Kasv sai suuremgi kui koalitsioonilepingusse oli kirjutatud.
Marek Jürgenson: Seadus seaduse pärast
Vaadates kaupluste kirevaid riiuleid, ei mõtle me sageli, kui suur osa neil asuvast atraktiivselt pakendatud kaubast muutub lühikese kasutusaja järel jäätmeteks. Prügikasti rändavad kõigepealt pakendid ning mõne aja möödudes ka kaup ise, sest tarbimisühiskonna loogika kohaselt toodetakse üha rohkem vähese kasutusajaga kaupa, mis võimaldab odava toote mõne aja pärast uuema ja moodsama vastu välja vahetada. Väike Eesti on maailma mastaabis marginaalne reostaja ning prahikogustelt jääme suurtega võrreldes süütuks kääbuseks, ent Euroopa Liidu kotkapilk on leidnud meie jäätmekäitluses kitsaskoha, mille eest võib aasta pärast oodata kopsakas trahv. Meedia väitel võidakse meid karistada 100 miljoni eurose sunnirahaga, kui me ei kindlusta aastaks 2020 olmejäätmete vähemalt 50-protsendist taaskasutust. Muidugi on trahviraha suuruse näol tegemist ajakirjandusliku spekulatsiooniga ning aastani 2020 on veel aastakene aega, ent probleemi tuleb teadvustada. Kuigi Eesti pole ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, mis poolt oma sodist uuesti ringlusse ei suuna, ei vabasta see meid kohustusest jäätmekäitlust kaasajastada ning taaskasutusmehhanisme moderniseerida.
Lauri Laats: Rahapesijad tuleb Eesti maine kahjustamise eest vastutusele võtta
Finantsinspektsiooni eelmise nädala otsus Danske panga Eesti filiaali tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks oli ainuvõimalik ning õige. Ilmsiks tulnud rahapesuskandaal tegi Eestile maailmas määramatult suurt kahju, mistõttu peame tulevikus mõtlema sellele, kuidas sundida seesuguste probleemide põhjustajaid tehtu eest vastutama. Mida toimunust õppida? Mõistagi on vajalik Eestisse meelitada globaalseid tegijaid, kuid kasu ei saa olla vaid lühiajaline. Danske panga teade, et nagunii ollakse juba pikalt kaalunud Balti riikidest ja Venemaalt lahkumist, mõjub loona, et viinamarjad on päris hapud… Kõik avalikkusesse jõudnud tõendid näitasid, et rahapesuprobleemid olid süsteemsed ja nende likvideerimise nimel tehti minimaalseid pingutusi. Nüüd, kui sadu miljardeid (või kes teab kui palju tegelikult!) teadmata päritoluga raha on läinud nelja tuule poole, ning Eestit tuntakse seeläbi kui ideaalset kohta rahapesuks, kehitatakse õlgu ja antakse teada: „Kahju muidugi, aga eks me lähe siis oma koju tagasi.“
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 27. veebruari Kesknädalas, www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.