Aasta keeleteoks valiti õigekeelsussõnaraamat, rahvaauhinna võitsid kirjutamishuvilised õpilased

Rahvaauhinna võttis vastu Peetri Lasteaed-Põhikooli õpetaja Helen Pullinen.

2018. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“. Rahvaauhinna pälvisid vihikud „Iga päev on seiklus“, kuhu Peetri Lasteaed-Põhikooli 4.e klassi õpilased kirjutavad juba kolmandat aastat igapäevaselt enda jaoks olulistest sündmustest, õnnestumistest ja muredest.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas Tartus Miina Härma Gümnaasiumis toimunud aktusel kõiki eesti keele hoidjaid ja arendajaid ning soovis keeletegusat tulevikku. „Tunnustame neid, kes vaid miljonilise rahvakillu emakeele hoidmisel ja arendamisel on midagi tähelepanuväärset korda saatnud,“ ütles Reps.

Peaauhinna pälvinud Eesti Keele Instituudis valminud ÕS 2018 kannab edasi 1918. aastal alguse saanud õigekeelsussõnaraamatute tava. Nagu näitab elav huvi ÕSi uue trüki vastu, on eestlastest sajandiga saanud ÕSi usku rahvas. ÕSide järjepidevus – praegune ÕS on järjekorras kolmeteistkümnes – sümboliseerib eesti keele püsimist, hoolimata rasketest aegadest ja riigikordade vahetumisest. Seekordse ÕSi trüki teeb muu hulgas erakordseks asjaolu, et esimest korda ajaloos ilmusid paber-ÕS ja võrgu-ÕS korraga.

Õigekeelsussõnaraamatu koostamise töörühma juhtis Maire Raadik, töörühma liikmed olid Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Ülle Viks, Peeter Päll ja Argo Mund.

Rahvas valis koolilaste vihikud „Iga päev on seiklus“

Rahvahääletuse võitsid Peetri Lasteaed-Põhikooli õpilased koos õpetaja Helen Pullineniga. Võidu tõid neile vihikud „Iga päev on seiklus“ ehk lühidalt IPOS. Õpetaja eestvedamisel täidavad 4.e klassi lapsed juba kolmandat aastat vihikut, kuhu kirjutavad iga päev üles enda jaoks olulisi sündmusi, õnnestumisi ja ka muresid. Vihikute täitmist alustati 2. klassis, sest laste kirjutamisoskus ja -harjumus vajas arendamist. Algsest ühest kohustuslikust lausest päevas on kasvanud välja lehekülgede pikkused põnevad jutustused, mida lapsed omavahel ka jagavad. Praeguseks on kõigil lastel täis kirjutatud mitu vihikut, enamikul isegi üle kümne ning üks lastest on oma vihikutest välja andnud raamatu.

Tänu pidevale vihikute täitmisele on erineva koduse keelega lapsed õppinud selgeks nii õigekirja kui kirjaliku eneseväljendamise oskuse. Vihikutega tegelemine väärtustab laste jaoks eesti keele oskust ja õppimist ning soodustab selle kasutamist. Õpetaja jaoks tähendasid vihikud alguses täiendavat ajaplaneerimist, kuid positiivne mõju laste arengule ja nende siiras rõõm ja huvi olid põhjuseks, miks vihikute täitmist jätkati kolmandas ja neljandas klassis.

Galerii

Taustainfo

  • Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
  • Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
  • Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu ligi kaks tuhat ning kokku anti ca 2500 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
  • Rahvahääletuse võitsid vihikud „Iga päev on seiklus“ 564 häälega. Järgnesid eesti keele õpik „K nagu Kihnu“ 284 häälega, Eesti Keele Instituudi keelekillud ETVs 190 häälega ning Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine 182 häälega. Rohkem kui sada häält kogusid ka Abhaasias eesti keele õpetamine, „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“, Tuglase seltsi eesti keele ja kultuuri suvekursused Eestis ning 100 eestikeelset teadusartiklit.
  • 2018. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 20 mullust keeletegu.
  • Keeleteo auhind anti tänavu välja kolmeteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.
  • Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.
1 Kommentaar
  1. Vormiliselt 6 aastat ago
    Reply

    kena aga miks sisuliselt solksõnu kasutatakse?
    Miks konkurss aga mitte võistlus?
    Miks igapäevaselt, kui eestlane ütleb iga päev?
    Miks on meil ministrid ja ministeeriumid, kui võiks olla vanemad ja kojad?
    Miks on meil gümnaasum, kui sisult on tegemist keskaga?
    Miks räägime aktusest, kui tegemist on koosolekuga?
    Neid mikse võiks palju esitada, kuid mis sellest muutub? Kui arimatusminister ise eesti keelt ei oska.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.