Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esindajad arutasid täna teadusvaldkonna punkte võimalikus koalitsioonilepingus. Erakondade eesmärk on teadusrahastuse kasv 1%-ni SKTst. Samuti olid kõne all nii teadustegevuse ja ettevõtluse suurem koostöö, aga ka Eestis tehtava teadustöö edendamine.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et teaduse suurem rahastamine on oluline Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja tugeva ning pikaaegse majanduskasvu tagamiseks. “Soovime eraldada osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega,” selgitas Ratas. Ta lisas, et teadlasi ning teadusasutusi tuleb senisest enam motiveerida toote- ja tehnoloogiaarendusse investeerima.
Keskerakonna esimehe sõnul tuleb panustada kõrghariduse taseme tõstmisesse ning kättesaadavuse laiendamisse. “Selleks soovime sisse viia doktorandipalga ning tagame paremad võimalused erivajadusega õppuritele kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks.”
EKRE esimehe Mart Helme sõnul soodustatakse teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi kaudu eestikeelse teadustöö edendamist, Eestiga seotud teemade uurimist ning riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd. “Saavutati ka ühismõistmine selles, et eestikeelne kvaliteetne kõrgharidus ei saa mahult ja mitmekesisuselt väheneda,” lausus ta. Olulise punktina lisas ta saavutatud kokkuleppe luua Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.
Isamaa peab oluliseks, et säilib tasuta ja eestikeelne kõrgharidus. Isamaa erakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Tõnis Lukas ütles, et osalejad leppisid kokku riikliku teaduse rahastamise tõstmises 1%-ni SKTst. “Lepiti kokku reas meetmetes, mis tugevdavad eesti keele positsiooni teaduskeelena, arvestades näiteks eestikeelse teaduse tegemist lisaargumendina nii teadushindamises kui rahastamises,” ütles Lukas. “Lepiti kokku, et rahvusteaduste eelisrahastamine säilib. Teaduse täiendava rahastamise üks eesmärkidest on seostada teadussaavutused senisest rohkem Eesti ühiskonna ja kultuuri arendamise vajadusega.”
suur ja kallis viga, kui doktoripalka hakatakse kantima ka mitterakendusteadustele. Me vajame just rakendusteadlasi, neid soolapuhujaid on niigi palju, osa neist peavad isegi kutsekates käima kutset õppimas.
on osalt valel teel. Mitte SKT-st ei tule rahaosa arvutada, vaid eelarvest. Seal on see 2 korda suurem, seega 2% eelarvest läheks teadusele. Nagu 4% eelarvest läheks massimõrvarite ettevalmistamisele.
Tasuta kõrgharidus on ju kena aga tegelikult peaksid olema tasuta need erialad ja elukutsed mida meil vaja on.Praegu toodame st.õpetame-koolitame maksumaksja raha eest tulevasi töötuid.Teiseks võib ju olla doktorant Hispaania keele,Ansi-Mansi rahvaluule jne.alal aga kasu meie ühiskonnale on praktiliselt null ja haridusele vastavat tööd ka ei leidu !
Tasuta kõrgharidus on ainult riiklikes kõrgkoolides.