20. märts 2019

Valimiste järgseid mõtteid

IME oli teatavasti Nõukogude Eestis esimene julge vabaduspääsuke, kes tahtis lendu tõusta ja NSV Liidust eraldudes  vabariiklikku majandusimet luua. Ühe IME-mehe – Siim Kallase asutatud reformipartei Riigikogu valimistulemus oli kahtlemata tugev. Kaja Kallas ise võib ju IME-stada, miks nii mäekõrgune edu, aga ilmselt poleks ei edu ega teda ennastki poliitikuna olemas, kui ta tippkommunistist isa poleks kord tabanud ära õiget hetke ja lootnud IME-le. Siim Kallasel on ette näidata ka konkreetne töötulemus Brüsselis –  soov taastada, just nimelt taastada raudteeühendus Balti riikide vahel. Suur hädaldamine, et just projekt Rail Baltic hukutab meie looduse, on parimal juhul lihtsameelne, halvimal juhul täiesti vastutustundetu, sest ärimehed teevad vabalt metsaraiet isegi looduskaitsealadel ja on tänu sellele ainuisikuliselt rikastunud. Rail Baltic kui projekt tooks  rikkust ja paindlikumaid liikumisvõimalusi kogu meie riigile. Ja just sellest me ju kunagi unistasime; mitte naabrivaenust ja kättemaksust süütutele, sest tegelikke staliniaegseid süüdlasi pole võimalik enam karistada. Nemad on surnud. Ometi on paljud parteid ehitanud oma eduloo üles just nimelt meie vähemusrahva „okupandiks“ tembeldamisele ja kohaliku argielu lammutamisele, mitte elanike heaolu kindlustamisele.

JUHTKIRI. Unistus tunnelist

Üks hiiglaslik unistus, mida ikka aeg-ajalt avalikkusele arutlemiseks pakutakse, on Tallinna–Helsingi tunnel. Oma keerukuselt ja maksumuselt on see kindlasti suurem kui Saaremaa sild, kuid Eesti inimestele ehk üsna võrdväärselt tajutav. Ajaring on taas jõudnud punkti, kus Soome pealinna viivast merealusest tunnelist ilmub ridamisi analüüse, arvamusi ja ennustusi. Sel korral on tunneliunistus saanud endale aga aktiivse ja mõjuka eestkõneleja – jõuka Soome ärimehe Peter Vesterbacka. Kui julged unistused ja suur raha kokku saavad, võib juhtuda imelisi asju. Kas see tähendab, et õige varsti lüüakse kopp maasse ja merre? Peter Vesterbacka teenis oma varanduse mobiilimänge tootvas ettevõttes Rovio ning on üks võtmeisikutest, kes nägi populaarse telefonimängu „Angry Birds“ meeletut ülemaailmset edu reaalselt oma pangakontol. 2011. aastal ka maailma mõjukaimate inimeste hulka valitud Vesterbacka on viimased paar aastat tegutsenud investorina ning kasvavate ettevõtete nõustajana.

Elektroonilise valimise rekordid ja vaidlused

Elektroonilisel hääletusel sündis osavõturekord, aga kaebuste tõttu venib Riigikogu valimiste tulemuse kinnitamine märtsi lõppu. Nendel valimistel anti kokku 247 232 elektroonilist häält, mis on rohkem kui kunagi varem. Kokku 7 päeva jooksul ööpäevaringselt 153 tunni jooksul. Aktiivseim oli viimase päeva viimane tund, kui anti 8572 häält.  Nädalavahetuse laupäev (23.) ja pühapäev (24.) oli sarnased tööpäevade aktiivsusega. Neljapäeval ja reedel anti kell 8–17 kokku 39 903 häält; laupäeval ja pühapäeval samal ajal 32 903 häält. Kokku anti sellel ajavahemikul 7 päevaga 156 630 häält. Anomaaliad tekkisid tööpäevajärgsel ajal, kus 2000 valija asemel oli 4000 kuni 6000 häält tunnis.

Kapioravad ei oska kaotada

Meedias algas kampaania Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimaliku valitsuse moodustamise vastu. „Kaotada tuleb osata ja peale kaotusi sünnivad alati võidud,” ütles Jüri Ratas 3. märtsil Saku Suurhallis. Kui 2016. aasta novembris lagunenud Taavi Rõivase valitsuse järel hirmutati vasakpöördega, siis 2,5 aastat hiljem räägitakse paremäärmuslaste ohust, keda võrreldakse kunagiste Saksamaa natsidega. Eestis oli 3. märtsi Riigikogu valimistel 887 420 hääleõigusega inimest. Neist jättis valimistel oma tahte väljendamata 322 375 inimest. Teada on 565 045 inimese poliitiline valik ja see, et elektrooniliselt tegi seda 247 232 inimest. Just nende viimaste hulgast pärinevad tõenäoliselt need rahulolematud, kellele ei meeldi valimistel kolmanda tulemuse (99 671 häält ja 19 saadikut) saanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) osalemine uue valitsuse moodustamise kohtumistel. Nüüd ei ole enam raske leida neid inimesi, kes seisavad vastu ilma Reformierakonnata tekkida võivale valitsusele. Välismaal ilmusid juba ära lood, kuidas Kaja Kallas saab esimeseks naispeaministriks.

ALDE Partei alustab valimiskampaaniat

Eelmisel nädalal saatis tuntud Belgia poliitik Guy Verhofstadt, kes juhib praegu ALDE fraktsiooni Euroopa Parlamendis, peaminister Jüri Ratasele e-kirja, milles kutsus teda üles mitte looma koalitsiooni Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Verhofstadt märkis, et “selline koostöö oleks kahjulik Eesti ühiskonnale ja Eesti geopoliitilisele positsioonile ning põhjustaks ühtlasi korvamatut kahju meie suurepärasele koostööle liberaalses perekonnas”.  Mõned erakond Isamaa juhtivkujud on viidanud Verhofstadti kirja kommenteerides sellele, et tema enda kodupartei valitses Belgiat alles hiljuti koalitsioonis flaami rahvuslaste erakonnaga Uus-Flaami Allianss (UFA). See võrdlus näitab täielikku välispoliitilist võhiklikkust. EKRE analoog Belgia poliitilisel maastikul on Vlaams Belang, mitte UFA. Seda viimast ei ole kunagi peetud “paremäärmuslikuks”.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 20. märtsi Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.

1 Kommentaar
  1. Homset 2 aastat ago
    Reply

    lehte on õudne lugeda. Pean tellima 2 karpi südametablette.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.