Elektroonilisel hääletusel sündis osavõturekord, aga kaebuste tõttu venib Riigikogu valimiste tulemuse kinnitamine märtsi lõppu.
Nendel valimistel anti kokku 247 232 elektroonilist häält, mis on rohkem kui kunagi varem. Kokku 7 päeva jooksul ööpäevaringselt 153 tunni jooksul. Aktiivseim oli viimase päeva viimane tund, kui anti 8572 häält.
Nädalavahetuse laupäev (23.) ja pühapäev (24.) oli sarnased tööpäevade aktiivsusega. Neljapäeval ja reedel anti kell 8–17 kokku 39 903 häält; laupäeval ja pühapäeval samal ajal 32 903 häält. Kokku anti sellel ajavahemikul 7 päevaga 156 630 häält.
Anomaaliad tekkisid tööpäevajärgsel ajal, kus 2000 valija asemel oli 4000 kuni 6000 häält tunnis.
Põhjus oli ilmselt meedias, kus aktiivselt kutsuti elektroonilist häält andma. Näiteks esmaspäeval (25.) ja teisipäeval(26.) anti töövälisel ajal kell 17 kuni 23 kokku 12 tunniga 43 998 häält, mis on ainult natuke vähem kui samadel päevadel tööajal kell 8 kuni 17 antud 44 652 häält (16 tunniga).
Eestis on võimalik ööpäev läbi hääletada. Ametliku öörahu ajal kell 23 kuni kell 6 hommikul anti kokku 6 päevaga 10 237 häält. Kas seda on palju või vähe? Eesti unetutega on raske võrrelda ilma teist arvu teadmata.
Seekord ei olnud ametlikku valimiskomisjoni videot hääletamakutsumisega ja seda tehti varjatud reklaamiga isegi ERR-is. Pühapäevasel presidendi vastuvõtul ei jätnud Marko Reikop valimise kohta kelleltki küsimata ja ta sai Anne Veskilt vastuse, et valimine oli juba elektrooniliselt tehtud. Samuti kutsus ETV saade „Ringvaade” elektrooniliselt hääletama, näidates seda rekordi püstitamises osalemisena.
Internetis levis video, kuidas Evelin Võigemast läks taksoga sõitma ilma sihtkohta teadmata ja talle ei meeldinud tulemus.
Varjatud reklaamil oli mõju, sest eelhääletusel antigi rohkem hääli kui valimispäeval – märtsi esimesel pühapäeval. Elektrooniliselt 247 232, eelhääletusel jaoskonnas 99 177 ja valimispäeval jaoskonnas 214 732 häält. Juba 2015. aastal ületas eelhääletanute arv 52%, nüüd oli lausa 61,7%.
Kahtlused ja kaebused
Elektrooniline hääletamine ei ole vabanenud kahtlustest selle suhtes. Meedias toodi välja juhtumeid, kus inimesed ei saanud pühapäeval jaoskonnas valida, sest nad olid märgitud elektrooniliselt hääletanuks. Mitte kõiki selletaolisi juhtumeid ei saa selgitada samanimeliste inimeste segiajamise ja valimisametnike näpuvigadega.
Inimene ise ei näe ühestki registrist, et tema eest on antud elektrooniline hääl, ja see loob võimaluse, et tema eest antigi hääl.
Eestis ei saa ID-kaardiga isegi 50-eurost kiirlaenu ilma koha peale minemise ja esmakordse isiku tuvastamisega, aga valimistel kontrollitakse ainult koodide teadmist. Sama võiks kehtida elektrooniliselt hääletamisel, et inimene avaldab ühekordselt selle kohta soovi, ja ta kantakse lubatute nimekirja. Muidu ei lõppegi kahtlused, et näiteks vanade inimeste eest hääletas keegi teine.
Riigikogu valimise kohta esitati 14 kaebust, millest ühtegi ei rahuldatud; enamik neist puudutas just elektroonilise hääletuse läbiviimist. Riigikohtule edastati Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste peale12 kaebust, millest viimased saadeti 18. märtsil. Pärast nende lahendamist 7 tööpäeva jooksul saabki valimistulemuse välja kuulutada.
Elektrooniliselt hääletas juba 44% kõigist valijatest ning sellega seotud probleemid võivad ohtu seada usalduse vabade ja salajaste valimiste vastu.