Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid eile keskkonnaga seotud küsimusi. Metsa majandamisel tuleb lähtuda metsateadlaste poolt pakutud lahendustest. Taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel soovitakse suurendada.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et tööstuse areng ei tohi tulla Eesti keskkonna ja meie tuleviku arvelt ning nii metsanduses kui ka mujal sektorites liikuda enam tooraine suurema väärindamise suunas. “Eesti inimestele on mets ja puhas loodus alati olnud hinnalised väärtused, mida hoida ja kaitsta. Näeme, et meil tuleb enam pingutada taastuvenergia osakaalu suurendamise nimel, toetada taasmetsastamist ning edendada jäätmete sorteerimist,” selgitas Ratas.
Lepiti kokku, et toetatakse puidu väärindamist vähendades nõnda puidu kui tooraine väljavedu. EKRE esimees Mart Helme ütles, et puidu väärindamise taseme tõstmine on meie metsade ja keskkonna puhtuse ja loodushoiu seisukohalt, aga samuti maapiirkondade tööhõive seisukohalt, kriitilise tähtsusega.
„Mets on Eesti üks kõige suuremaid varasid ja me peame selle majandamisel lähtuma metsateadlaste poolt pakutud lahendustest,” ütles Isamaa aseesimees keskkonnaminister Siim Kiisler. “Eesti on küll väike, kuid ka siinne majandus mõjutab paratamatult kliimat, seepärast peame viivitamatult astuma samme Eesti majanduse ümberkujundamiseks nii, et see vastaks rahvusvahelise kliimapoliitika nõuetele ja looks Eesti ettevõtetele uusi võimalusi.”
lahendid. Vaja on kohe panna peale selline maks väljaveetavale puidule, et mitte keegi sellele enam ei mõtleks. Loomulikult tuleb puit töödelda siin. Loomulikult saaks siis paljud maakolkad tööd. peakski olema selline tingimus, et linnale lähemal kui 5km puitu töödelda ei tohi. Ja kui, siis peab ka olema piirmäär.
Metsa aga tuleb arvestada nii, et välja visatakse soised ja kaitsealad, kus nagunii puid ei saeta. Puitu arvestataks seega ainult seal, kus seda ka saetakse. Me saaksime siis meie puiduvarude ja nende hävitamise kohta täiesti uued andmed. Ning inventuur metsas tuleb teha kohe. Mida need isandad lösutavad linnades kabinettides, nad tuleb ajada metsadesse ja käivad läbi kõik puistud. Kaardid on tänapäeval olemas ja linnukatega on ka uusi õhupilte kerge teha. Siis määrata ära kuni 1-hektarised alad, kus mingist liigist midagi kasvab ja mis aastal jõuab kätte nende saagimisaeg. Siis iga ahv teab, et mitte mingi kokkulepe metsaärikaga pole tähtis, vaid saagimisaeg. Alles siis saab mingi kokkuleppe sõlmida. Kui jõuab see saagimisaeg kätte, tuleb ka kõik ametlikult vormistada, kes lõikab, mis vastutusega, kuhu liigub puit ja esitada tuleb ka kõik rahaülekanded nii müügi, veo kui ka saagimise kohta. Ning mis isegi tähtsam – tuleb sõlmida kohustus väljaveoteed korda teha. Selle tagamiseks peab metsaostja panema panti panka oma vastutusel topeltsuure rahahunniku. Täidab kohustuse, saab tagatisraha tagasi. Muidu aga otsi Kongo metsadest või Päikeserannikult päikesevarju alt ja päikeseprillide tagant. Siis on iga ärikas ise huvitatud, et ta oma raha tagasi saab. Ja kui lepingulise aja jooksul pole tee korda tehtud, teeb seda tagatise väärtuses vald, kusjuures ülejääk läheb juba vallakassasse, mitte ärikale tagasi. See paneks kõik ärikad paika.
Samuti teaks iga metsahooldaja, millal ta üldse saab metsa müüa või oma tarbeks teha. Viimast saab ta ka erandkorras taodelda, eriti kui on loodusjõud üle käinud või putukad metsa hävitamas. KORD peab olema!
PUUPÕLD EI OLE METS.
VÄÄRINDAJAD LEIAVAD TURGU JA RAIUVAD LÕPUKS SAMAPALJU KUI KATLAKÜTJAD.
MIKS EESTI EI TOODA PÄIKESEPATAREISID. ???
MIKS NEED NII KALLID-kui Eesti hakkab tootma saavad olema veel kallimad.
MIKS EUROLIIT KEELAS ÄRA ODAVATE HIINA PÄIKESEPATAREIDE SISSEVEO???
AHJU EI SAA AJADA MULDASID, SEST KÜTTEPÕLDUDE TEKITAMINE ON JUST SEE: METSARAIE RIKUB VEED JA PINNASE.,RÄÄKIMATA LOOMADEST, TAIMELIIKIDEST.
ÕPPIGE,KOGUGE INFOT MÕJUTAMATA TEADLASTELT, SAATE TEADA UUEST TEHNIKAST MUJAL,ILMA ET TEEKS ENNAST LOLLIKS TUULEVESKITE JA METSARAIEGA.