Seksuaalrevolutsiooni järelkaja

AFP PHOTO/ PEDRO ARMESTRE/ SCANPIX

Seksuaalrevolutsioon seitsmekümnendail tõi pimedaile valgust ka tollases nõukogude ajas.

Soome TV näitas „Emmanueli”, ilmus  raamatukene „Alfie“. Hakati kõvema häälega sosistama sellest, mis aastaid tabu oli. Ka arstid võtsid sõna, ja kui haridusminister Elsa Gretškina poole pöörduti mõttega, et vaja ka koolides seksuaalkasvatus sisse viia, said nad vastuseks: „A у нас этого секса и так достаточно!”(Meil on seda seksi juba niigi küllaga!). Asi vaibus.

Täna on aborditeema jällegi päevakorral. Aga eks osaliselt anna tunda ka tollane tegevusetus.

„Mul on hea meel, et konsultatsioonid uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks on toonud abordiküsimuse avalikkuses kõne alla. Abort on üks teemadest ühiskonnas, mis tundub olevat lõpuni räägitud, kuid tegelikkus on teine,” kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilmaa „Postimehes“. Ja jätkab: ”Elu lõpuga seotud eutanaasia kõrval on elu algusega seotud abordiküsimus veelgi tugevamalt „laetud“, mistõttu ei julgeta sellel tabuteemal väga avalikult sõna võtta. Avalikes aruteludeski ei ole antud ruumi ega õhku erinevate seisukohtade väljendamiseks ega üksteise argumentide ära kuulamiseks. Seda on aga väga vaja.”

Kahjuks tuli EKRE selle teemaga välja toorelt ja arste halvustades. Tegelikult on see palju laiem küsimus. Meil on üha paranev seksuaalkasvatus. See saab alguse koolist. Paraku töötavad vastu nii agressiivsed tele-sexfilmid kui ka igasugused öised lõbustusasutused, kus unustatakse nii moraal kui ka väärikus ning lisanduvad alkohol ja uimastid/mõnuained. Nii  juhtuvadki „tööõnnetused”. Edasine on juba palju keerulisem, sest mida ütlevad lapsevanemad, milline on poiss-sõbra või halvemal juhul oma tõelise abikaasa arvamus, kui tehti kõrvalepõige ja milline on siis iseenda otsus.

Siin veel Urmas Viilmaa poolt: ”Nõnda olen korduvalt pidanud lohutama ja kinnitama naisi, kes oma lapse kaotamist elu lõpuni kahetsevad. Samuti olen pidanud noore vaimulikuna andma nõu neiule, kes ootamatult rasedaks jäänuna kartis oma lähedastele seda teatada, kuna kodus oli seni väljendatud karmi seisukohta, et tite majja tuues visatakse ta kodust välja. Kooliski, kus ta õppis, oli avalikult öeldud, et rasedatel seal õpinguid lõpetada ei lubata.”

Aborditeema on aktuaalne. Ja miks mitte ka siin toetuda tänasele hambaravi põhimõttele: kliendil on ka omaosalus teenindavas meditsiinis. Muidugi ei kuulu sinna alaealised ega vägistatud.

Olgu kuidas on, iga kustutatud loode on lõpetatud inimelu. Sellele me vastu vaielda ei saa.