Lähiminevikus post- ja pildikastidest tavainimeste ajukurdudesse tulvanud teave tekitab huvitavaid uitmõtteid. Adusin, et sportlased ja poliitikud on ühesugused albid – mõlemad tahavad silma paista, olla ülistatud ja pärjatud, teistest üle, tugevamad, targemad. Kui oma ego rahuldamiseks on oidu ja jõudu kesiselt, püütakse esile tõusta kahtlaste nippidega. Kunagine tuntud hiidlasest maadleja, olümpiatreener ja maadluskohtunik Meinhard Niglas (1932–2007) armastas öelda: “Ega mul jöudu pöle, ma teen nipiga.” Tema nipid olid ausad, praegustel tegijatel mõnikord aga…
Tippsportlastel ja -poliitikutel on veel mõndagi ühist – leivakõrvasega neil enam muret pole! Spordiski liiguvad meeletud summad. Tennisevõistlused on nii ja nii suure auhinnafondiga. Klubi maksab palliveeretaja ületõmbamise eest teisele klubile posu miljoneid. Endine võidusõitja asutab lennufirma, enimtasustatud eestimaalase aastatulu Suure Lombi taga rehkendatakse miljonites. Promo meedias peab noortes tekitama püüdluse tippu pürgida. Paljudele on spordimedalite kõrvale rinda riputatud ka riiklikke aurahasid. Ülistused varjutavad teateid sagedastest vigastustest ja tervisehäiretest, haridustee katkestamisest spordi kasuks jne.
Unarusse on meil aga jäänud noorte kehaline arendamine koolides, nagu seda on tulnud nentida ajateenistusse kutsutute puhul. Mõne kümnendi eest oli VTK-kompleksnormide täitmine kohustuslik. Need normatiivid olid küll kehtestatud selleaegse riigi kaitsmise vajadustest ja mõeldud patriotismi kasvatamiseks. Kuidas on sellesamuse patriotismiga praeguses koolikorralduses?
Poliitikatipud peavad ennast eluaegseiks väljavalituiks minusuguste mühaklike matside elu korraldamisel ärimeeste suuniste järgi. Kes maksab, see tellib muusika! Igaüks serveerib enda pakutavat ainutõena, teisitiarvajaile tuleb ikka täiega lajatada. Varem lõi laineid jürgenligilik kõnepruuk, viimaste valimiste valguses kipub ekrelik seda ületama, vürtsitades sõnaseadet võimaliku käterammuga.
Juhtub mõni poliitbroiler oma häältesaagiga vana olija valitava kogu ukse taha jätma, ei juhtu viimasega midagi katastroofilist. Pukisoleku ajal on nagunii omandatud osalus mitmes OÜ-s või riigifirmas, omades hääleõigust selle nõukogus või juhatuses. Lisaks annab mõnda vastasrinna esindajat soojalt toolilt kergitada ja oma poiss sinna asemele tõsta.
See kõik meenutab malendite ümbertõstmist ladviku suva järgi – näiteks koorijuht kõlbab suurvalla vanemaks küll! Järgmisteks valimisteks paneme tänased kaotajad valimisnimekirjas õige numbri alla – küll saavad sisse. Meil puudub ju valituks olemise kordade piirang.
Jürimõisa Aadu, mõttemõlgutaja 14 suitsuga Jürimõisa külast Kadrina vallas
toob välja 2 minu juhtmõtet:
1) Sport keerati persse siis, kui seda hakkas juhtima RAHA.
2) Poliitika keerati persse siis, kui põhimõtete asemel hakati moonutatud valimisseaduse alusel “valima” isikuid.