Tundub nii, et Andrus Ansipi jaoks on kõik lõppenud. Elu on nii halvaks aetud, et mine või hulluks.
Ega siis muidu poleks lehed täis tema hüsteerilisi appikarjeid. Tema lubadust –viia riik ja rahvas viie rikkama hulka – on naeruvääristatud. Ansipi hinnangul ei mõtle valitsus nüüd tulevikule, vaid üritab tasuta asjadega inimeste toetust osta. „Selle asja nimi on vaesus, millesse meie tulevasi põlvkondi juhitakse,” sõnas ta.
Kuna Ansip on olnud meist kaua eemal, siis tuletame meelde, kellega on tegu.
Ansipit on kirjeldatud ka kui ideaalitut pragmatisti ning süüdistatud teda pealekaebamises ja laimamises. Tema valitsusaega peaministrina jäi meenutama Pronkssõduri juhtum.
Siit edasi juba Euroopa Komisjoni asepresidendi amet, kellena ta teatas hiljuti Ärilehes: „Eestis toimunu on unikaalne lollus.” Hakkas reenama tänast valitsust ja ka koalitsioonikõnelusi, halvustades aktsiisitõusu, millele tegeliku aluse pani tema enda Reformierakond.
Ja siis äkki langeb Ansip meeltesegadusse ja hõiskab vastupidist enda poolt öeldule: „Kui kogu aeg tõmmata tähelepanu ainult negatiivsele, sellele, mis riigis on pahasti, tekib tendents, kus inimestele hakkab tunduma, nagu midagi head poleks kunagi olnudki, ja see on väga ohtlik”. ( Delfi 29.03.2019, 20:44).
Seega Reformierakond üritab ikkagi, hambaid kiristades, võimule saada. Ansip tõestas värvikalt, et elame ajastul, kus siirust ja ausust on ümberringi vähe ning selle asemel leiab aset totaalne vihaõhutamine eelkõige EKRE vastu. See vihaõhutajate seltskond marutab praegu koalitsiooniläbirääkimiste kallal. Loodetavasti on aasta pärast see välja ravitud ja vaidlused käivad argumentidega, mitte sõimamisega, nagu praegu Reformierakonna juhtimisel.
Kn