Ester Karuse, Keskerakond
Riigikogu valimistel ei kohta just sageli Valgast pärit kandidaate. Küll aga oleme saanud siin valida nii pealinnast kui ka kaugemaltki tulnute vahel. Seetõttu ei mõelnud ma pikalt, kui sain ettepaneku ise kandideerida. Olen veendunud, et minu kodukohal on palju enamat ja paremat pakkuda, kui ainult odav alkohol, mida meie naaberlinnast Lätis ostma tullakse. Paraku on aga nii, et kui kohaliku rahva esindajat Riigikogus ei ole, siis ei ulatu ka nende inimeste hääl Tallinnani. Seega saigi mu missiooniks viia Valga jälle Eesti poliitilisele kaardile.
Pean tunnistama, et ehkki võtsin valimiskampaaniat väga tõsiselt ja tegin hea tulemuse nimel Kagu-Eestis palju tööd, tuli 1665 valija toetus mulle endalegi suure üllatusena. Olen oma 26 eluaastaga ju siiski poliitikas veel üsna algaja ning ka Riigikogusse kandideerisin alles esmakordselt. Seda enam olen siiralt tänulik inimestele, kes nägid just minus oma huvide esindajat ja usaldasid mulle oma hääle. Usun, et 1665 ei ole pelgalt suur häältearv, vaid iga hääle taga on inimene, kes siiralt soovis sel teekonnal mulle edu.
Võimalik, et need inimesed on nüüd pettunud, kui ei näe mind oma esindajana Toompeal. Tõden, et olin pärast valimistulemuse selgumist ise mõtteis valmis Riigikogus tööle asuma, ja kui mu tulemusest ometigi selleks ei piisanud, siis tundsin ka mõningast pettumust. Kuid tuleb endale aru anda, et poliitikas ei ole enamasti üheseid lahendusi ja alatist edu, vaid sagedamini kompromissid ja õppetunnid, mis aitavad järgmiseks sammuks karastuda. Seega ei tarvitse mu esimene katse „suurtel“ valimistel jääda ainsaks, vaid pigem olla kasulikuks kogemuseks järgmiste kordade tarvis.
Kodukandis tööd jätkub
Eelolevatel aastatel kavatsen jätkata tegevust Valga vallavolikogus ja pühenduda seal oma kodukandi elanike probleemide lahendamisele.
Olen Keskerakonna liige 2010. aastast, kui astusin noortekogusse. Ja mitte selleks, et lihtsalt sinna kuuluda, vaid ka midagi vajalikku noorte heaks ja koos teiste noortega ära teha. Seega tuli üsna loogilise jätkuna ettepanek kandideerida 2017. aasta kohalikel valimistel.
Kuna olen kogu oma elu Valgas elanud, siis pidasin vajalikuks kohalike küsimustega paremini kursis olla ja ka ise kaasa rääkida. Esmakordne kandideerimine osutus kohe edukaks kogemuseks, ja minust sai Valga vallavolikogu liige. Olen seal kultuuri, spordi ja noorsootöö komisjoni esimees.
Poolteist aastat on olnud tegus, hariv ja põnev aeg. Siiski jääb aga üksi kohalikust tahtest ja pingutusest väheks, et kodukandi käekäiku oluliselt suunata.
Just seetõttu haarasingi kinni võimalusest kandideerida Riigikogu valimistel. Olin valmis võtma vastutuse Valgamaa esindajana kogu meie piirkonna hea käekäigu ja siinsete elanike huvidega arvestamise eest.
Samuti on mind ajendanud tegutsema äratundmine, et noored huvituvad liiga vähe poliitikast ja vabatahtliku tegevuse kaudu mingitesse projektidesse panustamisest. Võib-olla on naiivne loota, et oma eeskuju ja tegevusega saab teisi omaealisi aktiviseerida ning näidata, et poliitika pole ainult keskealiste meeste mäng, kus noortel naistel polegi kohta? Igatahes ei kaota ma veel lootust panna oma põlvkonna- ja sookaaslasi rohkem kaasa rääkima, ning miks mitte ka poliitikas aktiivselt osalema.
Tõrjutud saavad hääle
Hetkeolukord Eestis teeb väga murelikuks. Lõhestumine on iga päevaga selgemini tajutav, kuigi minu arvates on see kunstlikult tekitatud ja suuresti meedia poolt võimendatud. See on vastutustundetu. Seda enam, et tihtipeale on inimestel kartus uue ja tundmatu ees, aga kui neile antaks objektiivsed faktid ja aus analüüs, siis avaneks hoopis teine, suurem pilt.
Vastasseis tundub olevat klassipõhine – edukad inimesed eelistavad ja toetavad Reformierakonda; väiksema sissetulekuga inimesed aga loodavad koalitsioonile. Esimeste jaoks on see harjumuspärane ja n-ö kindel valik. Teised tunnevad aga, et nendega pole oma riigis juba aastaid arvestatud ega neile sõna antud. Miks see nii on? – seda peaksid endalt ennekõike küsima just kaua võimu nautinud reformierakondlased, aga ka neid toetav meedia.
Tahaksin uskuda, et erakonna nimest hoolimata on kõigil Riigikogus esindatud jõududel siiski peamine eesmärk, et elu Eestis läheks paremaks. Keskerakonna juhitava koalitsiooni suhtes olen just seetõttu positiivselt meelestatud, et seeläbi saavad esindatud ka ääremaade ja seni tõrjutud sotsiaalsete gruppide huvid. Olgu need seotud vajadustega turvalisuse, tööturu, hariduse või regionaalarengu valdkonnas. Just need on Keskerakonna ja meie valijate jaoks olulised teemad ning ainult valitsuses olles saab siin reaalseid tulemusi saavutada.