Taavi Aas, Riigikogu liige, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel
Eesti on väike riik. ja seepärast peab iga meie esindaja, kelle saadame Euroopa Parlamenti, olema energiline ja sisukas. Suuremad riigid, kel saadikuid rohkem, võivad endale lubada ehk vähem pingutamist, Eesti aga mitte. Seepärast on Euroopa Parlamendi valimised tänavu 26. mail oluline hetk nii Eestile kui ka kogu Vanale Maailmale.
Milliseks kujunevad põllumajandustoetused? Kas Eesti saab oma esimese kiirraudtee-lõigu? Kas Euroopa fondide raha kasutamine Eesti teedeehituse heaks on ka tulevikus võimalik? Kas jätkuvad teaduskoostöö ja Erasmuse tudengiprogrammid? Need on vaid mõned näited küsimustest, millele antakse vastus Brüsselis ja mida Eestil on huvi mõjutada endale sobivas suunas.
Minu silmis on Euroopa Liit väga väärtuslik ja Eesti on Euroopa Liidu liikmesusest kindlasti palju võitnud. Ilmselt ei kujutaks me enam ette Euroopat, kus riigist riiki reisimine oleks vaevaline ja aeganõudev. Oleme ära harjunud ka sellega, et roaming-tasusid telefonikõnede ja andmeside eest enam maksta ei tule.
Euroopa Liidu puhul on räägitud, et see on nagu jalgratas – peab pidevalt edasi väntama, et mitte külili kukkuda. Kuid vale on arusaam, et kõike tuleb keskusest kontrollida järjest keerukamate reeglite abil, järjest rohkem liikmesriikidelt õigusi ära korjates. Euroopa peab jääma liikmesriikide liiduks; lõimumise tugevdamine võib tekitada paksu verd ja pole üldjuhul põhjendatud. Veelgi halvemini mõjub aga Euroopa Liidule see, kui mõni kõrge eurobürokraat kõneleb sellest, milline valitsus tuleks liikmesriigis moodustada. Selline sekkumine ei kuulu tema pädevusse! Euroopa peab kuuluma Euroopa inimestele, mitte Brüsselis töötavatele tippametnikele.
Keskmõte: Vajame Euroopat, mis suudab tegutseda kiiremini majandust arendades, aga käituks konkreetsemalt ja energilisemalt rändekriisi puhul.
Enda peaülesandeks Euroopa-suunal pean bürokraatia vähendamist. Euroopa on olnud edukas ja jõukas majandusühendus. Sinna kuuluvad riigid on maailma kõrgeima heaolu ja elukvaliteediga maade hulgas. Kui soovime selliseks edukaks ühenduseks ka jääda, siis peab asjaajamine olema lihtne ja mugav. Kõiki ametialaseid toiminguid tuleb vaadata pilguga, kuidas saaks neid kiirendada. Usun, et Eestis on päris hea kogemus ülearuste toimingute vähendamiseks ja kindlasti leidub meil asju, mis on lahendatud otstarbekamalt kui Lääne-Euroopas, kus erihuvide ja traditsioonide jõud tihtipeale on liiga suur.
Vajame Euroopat, mis suudab tegutseda kiiremini majandust arendades, aga käituks konkreetsemalt ja energilisemalt rändekriisi puhul. Parim lahendus rändeprobleemidele on tegelemine nendega probleemide tekkekohas.
Euroopa vabadused on suureks ajalooliseks saavutuseks – inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Kuid selge on ka see, et iga vabadus, mida naudime, loob samal ajal riske ning need riskid vajavad maandamist. Oleme õppetundide jagu targemad.
Minu eesmärk on hoida Euroopa kiiresti areneva ja dünaamilisena, Eesti peab aga olema nähtav ja lugupeetud. Sõbralik liitlane, kes ei unusta kunagi ära, mis on tema ja väikeriikide huvides ega pelga nende huvide eest seista.
niske sisutühi loosung? paljua rukam oleks vait olla, ei tee ennast vähemalt täis.
Pole meie elu paremaks läinud EL-us olles. Seal tegeletakse peamiselt Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja põgenike jaotamisega.Muidugi sekkutakse teiste riikide siseasjadesse, aga mitte siis kui oleks vaja inimesi korrale kutsuda valesüüdistuste väljamõtlemise teel, et kaoks urgitsemine ja laim mis meil lokkab tänu Reformierakonna valele tegevusele mis rikub parimate inimeste tervist ja viis meie elatustaseme viimaste hulka. Keegi ehk on võitnud EL-us olemisest aga enamus mitte. Meil vaesus aina kasvas. Muidugi on see eelmiste valitsuste süü aga keegi pole sellesse ebaõiglusesse sekkunud ka.