Aprilli lõpuks tuli hävitada Riigikogu valimiste paberhääled ja elektrooniliste häältega andmekandjad. Aeglased ja kallid e-valimised tulevad uuesti juba 16. mail – siis selguvad Euroopa Parlamenti pääsejad.
Seaduse järgi tuleb hääled hävitada 30 päeva pärast valimistulemuse väljakuulutamist, mis toimus 29. märtsil. Kuigi valimiste läbiviimise kohta saab esitada kaebuse, siis praktikas jätab valimiskomisjon selle läbi vaatamata või rahuldamata ja Riigikohus nõustub sellega. Nii läks rohkem kui tosina kaebusega, millest enamik olid seotud just elektroonilise hääletamisega.
Valimiste läbiviimise protseduurid võivad aastate jooksul märgatavalt muutuda, kuigi seadused ei muutu. Kuni 2011. aasta valimisteni oli iga valija kohta digitaalselt allkirjastatud fail tema tehtud valikuga ning tulemus loeti ja allkirjastati valimispäeval. 2015. aastal oli kasutusele võetud hääle verifitseerimine (vastuvõtmise õigsuse kontroll), häälte logifaile kontrolliti valimispäeva järel ning allkirjastati ametlik valimistulemus.
2019. aasta valimistel oli häälte koguja ja hääletamise tegelik korraldaja Riigi Infosüsteemi Amet, sest kasutusele oli võetud muutunud süsteem (e-urn). Hääli loeti erinevate meetoditega nii valimispäeval kui ka sellele järgneval päeval (miksimine).
Muudatus tõi kaasa lisakulusid. 20. veebruari istungil oli rahandusminister Toomas Tõniste taotlusel eraldatud valitsuse reservist Riigi Infosüsteemi Ametile 303 888 eurot e-valimiste infotehnoloogiliste kulude katmiseks. Kuigi kulusid tehti valitsuse reservfondist, määrab kokkuvõttes tehnoloogia edukuse ikkagi hind, ja siin on eelis paberil.
Alates 2017. aasta kohalikest valimistest ei tegele valimiskomisjon ega riigi valimisteenistus elektroonilise hääletuse läbiviimisega rohkem kui lepingute sõlmimise ja kokkulugemise juures viibimisega. Võrreldes 2011. aastaga saadakse ametlik tulemus valimispäeva õhtu asemel 2 päevaga ning kandidaatide häälte võrdlemise asemel toimub faili allkirja võrdlemine. Ametliku selgituse kohaselt on „valimispäeva õhtul kindlaks tehtud hääletamistulemused varustatud krüptograafilise allkirjaga, mis tekib häälte avamise ja lugemise käigus” ning seda allkirja võrreldakse esmaspäeval saadud miksitud häälte lugemise tulemuse allkirjaga. Elektrooniline hääletus on järjest aeglasem ja raskemini jälgitav protsess, mille vigade korral ei saa korduslugemist teha.
Soome valis parlamenti 14. aprillil ainult paberist sedelitega ja juba 23. aprillil toimus Eduskunna esimene istung. Eestis kulus 30 päeva. Kuigi Soomel on Nokia, siis ametlik reklaam kutsus inimesi hääletama argumendiga, et neil ei ole valimismasinaid ega internetis valimist, vaid on maailma parimad valimised. Valimistulemus oli selge südaööks.
Internetis valimist ei ole teised riigid kasutusele võtnud ning Eesti kogemus valimistulemuse aeglase ja keerulise selgumisega seda ka ei soodusta.
Virgo Kruve