Betina Beškina, Tallinna abilinnapea
Vastutada Eesti suurima omavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest on äärmiselt vastutusrikas töö, sest tegemist on valdkonnaga, mis puudutab meid kõiki – haiguse, puude, vanaduse ja häda ees on kõik võrdsed, seda sõltumata soost, veendumustest või staatusest.
Tallinn on viimaste aastatega sotsiaalvaldkonda palju panustanud, ent ikka on veel palju teha, et parandada linlaste elukvaliteeti ja nende toimetulekut ühiskonnas. Linnal on kindel arusaam, et senisest enam peaksid tuge saama puuetega inimesed ja omaste hooldajad. Samuti on vaja luua ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond ning linnaruum erivajadustega inimestele.
Sotsiaalhoolekande valdkonna põhiliseks eesmärgiks on tagada erinevate linnaelanike gruppide sotsiaalne toimetulek. Puuetega inimestele suunatud tegevuste sihiks on tagada senisest paremini puudega inimeste võrdväärne osalemine ühiskonnas, toetada ja vähendada puudega inimeste pereliikmete hoolduskoormust, tunnustada puudega inimeste ja nende lähedaste aktiivsust. Seega soovime jätkuvalt arendada ja paremaks muuta puuetega inimeste transporditeenust ja selle korraldamist; tagada parem juurdepääs tööle, hoolekande- või õppeasutusse jm.
Just möödunud nädalal otsustas linnavolikogu, et Tallinn osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Ligipääsetavuse infosüsteemi loomine“, mis koondab kogu ligipääsetavusega seotud informatsiooni ühte internetikeskkonda, kus see oleks kasutajale kiirelt kättesaadav. Hetkel paraku puudub selletaoline ühine ligipääsetavust kajastav andmebaas elanike jaoks. Infosüsteemi peamiseks eesmärgiks on soodustada erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate inimeste, sealhulgas eakate, puuetega inimeste ja lastega perekondade, aga ka sise- ja välisturistide liikuvust. Loodavas infosüsteemis hakatakse pakkuma teavet nii erinevate riigiameti- ja tervishoiuasutuste ligipääsetavuse kohta kui ka aktiivsetest liikumisvõimalustest, näiteks infot ratastooliga läbitavatest matkaradadest.
Erivajadustega inimeste iseseisva toimetulekuvõime suurendamiseks ja neile paremate võimaluste loomiseks Tallinn osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatava meetme „Puuetega inimeste eluaseme kohandamine“ projektis. Selle kaudu saame oluliselt parandada inimeste toimetulekut või vähendada abistajate hoolduskoormust. Nii oleks võimalik kohandada näiteks koduseid liikumisteid, näiteks eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelist käiguteed või hoonele ja selle territooriumile ligipääsu, hügieeniruume ja kööke. Viie aasta jooksul saab linn kohandada 376 erivajadusega inimese eluruume Tallinnas enam kui kahe miljoni euro eest, millest 85% hüvitab riik Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Kui paljude inimeste mureks on see, et kodu ei vasta erivajadustele, siis meie seas on ka neid, kel polegi kodu. Seega on üheks prioriteediks sotsiaalhoolekande valdkonnas ka sotsiaalmajutusüksuste suurendamine ja olemasolevate sotsiaalelamute renoveerimine. Lisaks plaanime kaasajastada mitmes linnaosas sotsiaalkeskusi.
Kindlasti jätkab linn projektiga rajada kõikidesse linnaosadesse nüüdisaegsed tervisekeskused. Keskuste eeliseks on pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide tõhus koostöö ja lai tervishoiuteenuste valik. Praegu tegutsevad Tallinna keskhaiglad kolme uue tervisekeskuse ettevalmistus- ja projekteerimistööde kallal. Lääne-Tallinna keskhaigla uus tervisekeskus on tulemas praeguse Kopli polikliiniku asemele, Ida-Tallinna keskhaigla üks modernne tervisekeskus Magdaleena üksusesse ning teine Lasnamäele rajatavasse Tallinna Haigla meditsiinilinnakusse. Kava kohaselt peaksid Lasnamäe ja Põhja-Tallinna keskused valmima 2021. aasta lõpuks ning Magdaleena tervisekeskus 2022. aastal.
Ent võttes arvesse valdkonna laia spektrit, siis on nii minu kui ka linna peamiseks eesmärgiks toetada abivajajaid ning arendada linna poolt pakutavaid toetusi ja teenuseid.
Sama olulised on nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkond, millest üht teisele eelistada on peaaegu võimatu. Tugevama ja tervema ühiskonna nimel tuleb võrdväärselt panustada mõlemasse, sest ühiskond on nagu kett, mis on just nii tugev kui on tema kõige nõrgem lüli.
ei räägita midagi sellest, millega ravida ahnust, kadedust, eputamis-, võimutsemis-, valetamis- ja varastamishaigust? Need oleks nagu enesestmõuistetavad omadused?
Nii kui mõni poliitik suu lahti teeb, tuleb sealt tema enda arvates puhast kulda! tegelikuses pole neil närakatel rahvast sooja ega külma. Pool eestit vireleb vaesuses, veerand saab kuidagi ots-otsaga kokku, ja ülejäänud suplevad külluses. Ma saan aru ärimeestest, kes rabavad 27/7 tööd, aga meie nn “poliitikud”? Vallad löödi kokku, väidetavalt kulude kokkuhoidmiseks, kuid neisse nn”osavaldadesse” palgati tööle rohkem tegelasi, kes kõik mõnusalt istuvad suure palga( mis suurem, kui valla aegu) otsas nagu kärbsed sitahunnikul ja peavad peenikest naeru! kõige naljakam on see, et osadest “kaduvatest” valdadest koondati persesoojendajad suurte kompensatsioonidega (20 tuhhi ja rohkem) ja ennäe imet, uues “osavallas” sama seltkond rõõmsalt platsis! Kurat lahti!
pasa eest vastutab Ratta Jurka! Parandan: PEAKS vastutama aga sittagi ta vastutab. Sest uus klikk ei kavatsegi seadustega midagi muuta. On ju nendegi kärss rahahunnikus.
selle tibi nime tuleks hääldada: [p’etina] või [pet’iina] või [petin’aa]? Ja perenime: [p’eskina] või [p’esskina] või [pesk’iina] või [peskin’aa]? Petinaa Peskinaa ei kõlaks sugugi halvaste. Sugugi mitte halvemini kui Petina Pesskina.
Siit soovitus Kesknädalale: kui käsitlete mingit jubedat nime, mis eestlasele loomupoolest võeras, siis andke sulgudes ka hääldus. Nt sm Kn oleks [kaa’enn]. nagu ENSV ajal kakeldi ENSV enda hääldusega. Ühed hääldasid seda [ee-ennesv’ee], teised [ennesv’ee]. Täpseks loeti esimene aga rahvale oli suupärasem teine.