Eesmärgiks on hooliv, õiglane ja edasipürgiv riik

Tanel Kiik. Foto: Scanpix

Tanel Kiik, sotsiaalminister

Pole saladus, et koalitsioonikõnelusi ja uue valitsuse esimesi tööpäevi saatis pinev õhkkond, ning meie algus oleks kahtlemata võinud olla sujuvam. Vastandusi otsiva ja võimendava retoorika varju on aga jäänud valitsuse sisuline töö.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus soovib, et inimesed saaksid tunda end igas mõttes turvaliselt ja kindlalt, ühiskonnaellu kaasatuna. Toetame riiki, kus kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused on tagatud ning abivajajad saavad vajalikku tuge. Arendame tarka majandust, mille vundamendiks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Samuti peab inimestel ja ettevõtetel olema lihtne ja sujuv suhelda riigiga, ilma liigse bürokraatia ning halduskoormuseta.

Nende ja mitmete muude eesmärkide saavutamiseks oleme alustanud valitsuse nelja aasta tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia 2020–2023 koostamisega, milles lähtume viiest peamisest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Seatud sihte toetavad konkreetsed tegevused, tööülesanded ja rahanumbrid, mis aitavad meil üheskoos edasi liikuda. Nimetatud detailset valitsuse tegevusprogrammi koos riigi eelarvestrateegiaga planeerime käsitleda valitsuse istungil juba maikuu lõpul.

Selleks, et uuel valitsusel oleks tõhus ja läbimõeldud stardipakk, koostasime ka saja päeva plaani, mis samuti lähtub eelmainitud viiest prioriteedist. Jaotasime ära selged ülesanded, mis tuleb valmis saada hiljemalt 8. augustiks ehk ajaks, mil valitsusel mööduvad esimesed sada tööpäeva.

Sotsiaalministri vastutusala

Kirjeldan siinkohal põgusalt sotsiaalministri vastutusala. Teatavasti on valitsuses taas liidetud sotsiaalkaitse- ning tervise- ja tööministri portfellid – nii nagu see Eesti Vabariigi ajal on ka enamasti olnud. Selline juhtimismudel on tõhusam, sest vahel on üsna raske tõmmata piiri, kust algab üks ja lõpeb teine valdkond. Toon näitena pikaajalise hooldusega seotud temaatika, kus paratamatult põimuvad mitmed seadused, küsimused-vastused ning erinevad rahastusmudelid. Samuti nii sotsiaalkaitse kui ka tervishoiu ja tööturuga seonduv, sest soovime, et võimalikult paljud inimesed saaksid end tööalaselt teostada, olla seejuures terved ja ka vajalike oskustega.

Tervishoid on igatahes igale inimesele tähtis. Usun, et Eesti tervishoiusüsteem ja -poliitika on põhiosas liikunud õigel kursil, kuigi ometi jagub arenguruumi. Üheks probleemiks võib esile tõsta, et ooteajad arsti juurde on liialt pikad. Põhjusi on siin aga mitmeid, alustades sellest, et Eesti inimesed on rohkem eriarsti-usku, lõpetades sellega, et tervishoiu rahastus on kahjuks pigem tagasihoidlik, võrreldes paljude Euroopa riikidega. Peamised probleemkohad on teada ja koostöös erinevate osapooltega on nende lahendamisega viimastel aastatel ka tegeldud. Üks olulistest ülesannetest, mis valitsuse saja päeva plaanis ravijärjekordi käsitleb, on piirkondlikes kesk- ja üldhaiglates digiregistratuuri kasutuselevõtt.

Tervishoiutehnoloogia areneb jõudsalt ja erinevad digitaliseerimisega seotud nutikad lahendused aitavad teatud protsesse automatiseerida ja efektiivsemaks muuta. Lisaks võib esile tõsta erinevaid IT-lahendusi geeniinfo integreerimiseks igapäevameditsiini, mis aitavad arstil pakkuda kõige sobivamaid ravimeid, patsienti paremini ravida või anda talle soovitusi, kuidas haigusi ennetada.

Tervisesõbralik valik

Kindlasti keskendub uus valitsus ka tervisekäitumise parandamisele, tervise-edendusele ja ennetustööle, millega toetame suunda, et meie inimestel oleks tervena elatud aastaid rohkem. Selles on suur roll aga kõigil osapooltel – tervishoiusektor ja -poliitika peavad olema inimese tervisele ja heaolule orienteeritud, kuid palju sõltub ka meie enda igapäevastest valikutest ja sellest, kuivõrd toetab tervise hoidmist ümbritsev keskkond. Me kõik saame kaasa aidata, et luua elukeskkond, kus tervisesõbralik valik on kõige lihtsam valik.

Samuti käsitleb valitsuse saja päeva plaan erakorralise pensionitõusu analüüsi ja ettepanekute väljatöötamist. Kinnitan siinkohal, et Keskerakonna eesmärk pole kuskile kadunud. Vastupidi – me seisame endiselt tugevalt selle eest, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.

Veel käsitleb saja päeva plaan näiteks erivajadustega inimeste poliitika rahastamise ettepanekuid, lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava koostamist, patsiendikindlustuse eelnõu väljatöötamist, e-residentsuse 2.0 tegevuskava ning palju-palju muud, millega soovime ehitada hoolivat, õiglast ja edasipürgivat riiki.