Hääled Euroopasse minekuks on jaotatud
Valimised võitnud Reformierakond kogus 26 protsenti häältest (87 160), mis on üsna sarnane enne valimisi ennustatule. See on paari protsendi võrra enam kui viis aastat tagasi, kuid mandaate see juurde ei toonud. Urmas Paet oli reformarite nimekirjas küll kolmas number, kuid tulemuselt edestas ta kindlalt nende teist numbrit, ekspeaminister Taavi Rõivast. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 77 375 hääle taga seisab suuresti Marina Kaljurand, kes võttis nimekirja häältest enam kui 80 protsenti. Võrreldes eelmiste valimistega on sotsid oma toetust ligemale 10 protsendiga kasvatanud ning see andis ühe lisakoha. Samas on teise numbri Sven Mikseri häältesaak kesine ning sotsiaaldemokraatidel on populaarsuse osas endiselt mõtteainet kui ka Kaljurand Eestist lahkub. Keskerakond kogus 47 799 valija hääle ehk 14,4-protsendise toetuse, mis on kaheksa protsenti vähem kui viis aastat tagasi. Samas jäi alles nii üks koht ning ka seesama saadik Yana Toom, kes seni Europarlamendis erakonda tublilt esindas.
Roheline laine Euroopa poliitikas
Möödunud eurovalimiste kõige olulisem tagajärg on mitte euroskeptikute osakaalu kasv, vaid roheliste erakondade ja ideede tõusmine Euroopa poliitika peavoolu. Viimane on paradoksaalsel kombel seotud esimesega. Euroskeptikuid ja -vastaseid on Europarlamendis küll varasemast rohkem, aga see ei tähenda seda, et nende sõna omandab seal märkimisväärselt suurema kaalu. Probleem on selles, et neil on väga raske omavahel kokkulepeteni jõuda. Ühisosa kahtlemata leidub. Näiteks demoniseerivad kõik Brüsselit ning lubavad seista oma riigi suveräänsuse eest, kuid praktilise koostöö üksikutes valdkondades muudab see hoopis raskemaks, sest liikmesriikide huvid on objektiivselt võttes ju üsna erinevad, kohati lausa vastandlikud. Erinev on ka see, millele Euroopa Liit peaks euroskeptikute arvates keskenduma.
Juhtkiri: Eurovalimised võitis peavoolumeedia
Euroopa Liidu parlamendi valimistulemused tekitavad hämmeldust. Ainus seletus neile on laviinina toiminud reklaam, ja mitte ainult ajalehtedes või telekanaleis, vaid ka sotsiaalmeedias. Taaskord leidis kinnitust tõsiasi, et võid olla kõige targem, kaugelenägelikum ja ausam poliitik, aga kui su selja taha ei asu „neljas võim“, siis jääd näppu imema. Kui ikka Marina Kaljuranna lopsakad kujutised ilmuvad päevade kaupa ajalehtede esikülgedel ja Andrus Ansip häbematult valetab, et uus valitsus sündis valega, siis lülitab nii mõnigi valija oma terve mõistuse välja ja e-hääletab klahvidele vaatamata. Kindlasti teenib Kantar Emor ka võitnud erakondadelt kiituse ja ehk meeleheadki selle eest, et jätkuv ajupesu läbis ka kõige kivinenumaid pealuid ning sel meetodil saadud küsitlustulemused realiseerusid kümnete tuhandete häältena neile, kellele vaja.
Peeter Järvelaid: Mõtteid merele vaadates
Kätte on jõudnud selle kevade ilusaim aeg ning paratamatult kõnnib üha enam inimesi siis mere äärde. Eks liigun minagi sagedamini mere suunas, et istuda veidi merekaldal ja vaadata kaugusse. Samas tahan sügavalt sisse hingata värsket meretuult, mis paitab mõnusalt mind tervikuna. Kui vesi juba soojemaks läheb, siis tahan seista jalgupidi vees nagu maal olles paljajalu seista õuemurul või astuda mõned sammud künnivaos. Need, kes mere ääres sündinud, omavad vist seda erilist merelõhna oma haistmismälus, sest nii nagu kalad ja rändlinnud, tuleb ka inimene vahel peale pikemat kodukohast eemalolekut oma sünnikohta tagasi ja mõni jõuab, ise ehk neid kunagise sünnikodu koordinaate tundmata, ikkagi väga täpselt just sinna, kus ka oma kopsud esimest korda täiel rinnal mereõhku täis tõmbas. Tallinlased võiks mäletada, et kunagi on meri ulatunud linna alal hoopis kaugemale kui praegu. Seega, seistes nüüd ehk oma koduhoovis, tasuks osata ette kujutada, et kunagi oli ka selles hoovis meri või mererand.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 29. mai Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.