Euroopa Nõukogu avas Venemaale värava

Pildil (vasakult) Soome välisminister Timo Soini, Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja EN peasekretär Thorbjørn Jagland. Foto Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu välisministrid võtsid eelmisel nädalal Helsingis vastu deklaratsiooni, milles kutsutakse üles taastama Venemaa hääleõigust Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Deklaratsiooni vastu hääletanud Eesti jäi koos teiste Balti riikide, Poola ja Suurbritanniaga 47-liikmelises nõukogus vähemusse.

Kuigi Eesti kuulub Euroopa Nõukogusse juba 1993. aastast, on ta varemgi jäänud oma seisukohtadega vähemusse. Strasbourg’is asuv Euroopa Nõukogu ja ENPA koos inimõiguste kohtuga on pühendunud põhiliselt demokraatiale ja inimõiguste kaitsele ning nii mõnelgi korral on seal vastu võetud deklaratsioonides märgitud Eesti venekeelse vähemuse ja mittekodanike probleeme. Aga põhiosa nendest deklaratsioonidest on jäänud juba aastate taha. Niisama kui selleteemalised pidevad vaidlused Venemaaga.

Nüüd on Euroopa suurriikide Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia eestvedamisel tuuled pöördumas ning Venemaale tahetakse taas väravad avada. Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast hääleõigusest ilma, hiljem kõrvaldati venelased ka ENPA juhtorganitest ja missioonidest. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja kümnetesse miljonitesse ulatuva iga-aastase liikmemaksu maksmisest. Eelmise nädala hääletus oli Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

Eesti välisminister Urmas Reinsalu on avaldanud arvamust, et Euroopa Nõukogu positsioonide muutmine Venemaa suhtes ajal, kui Moskva pole loobunud oma agressiivsest käitumisest ning on alustanud Vene passide jagamist Ukrainale kuuluvates Krimmis ja Donbassis, on vastuolus organisatsiooni väärtustega. Selle kõrval teatas Saksa välisminister Heiko Maas, et „Venemaa koht on Euroopa Nõukogus, kusjuures kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega“.

Nüüd on EN liikmesriikide parlamendidelegatsioonide ehk ENPA otsustada, kas Venemaa saab oma õigused ja kohustused tagasi. Äsja tööle hakanud Riigikogu alles moodustab oma ENPA delegatsiooni, kelle üheks esimeseks hääletuseks suvises Strasbourg’is saabki Venemaa.

Aivar Jarne