Vello Rekkaro, Eesti Üürnike Liidu vanemnõunik
Lähtudes Vabariigi Valitsuse omandireformikomisjoni otsusest, moodustas riigihalduse minister ekspertide töörühma omandireformi käigus ilmnenud sotsiaalsete probleemide ja nende leevendamise võimaluste uurimiseks. Töörühma juhiks on prof. Erik Terk ja sinna kuuluvad dots. Peeter Järvelaid, dots. Indrek Saar, lektor Kalle Liiv Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudist ning prof. Vello Andres Pettai Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudist, sotsioloog Juhan Kivirähk – Turu-uuringute AS-i uuringujuht, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Paul Varul ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Endel Ploom.
Juba 1994. a. andis rahvaliikumine Õiguslik Tasakaal tõuke Eesti Üürnike Liidu (EÜL) ja ühenduse Koduõigus kaudu uuringute, teaduskonverentside, mõttevahetuste korraldamiseks ning selgitavate trükiste koostamiseks. Esmalt tuleb meenutada EÜL-i tellimusel Jaan Õmbluse koostatud uurimust „Kaotatud kodud. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989–2009“ (Tallinn, 2009, 272 lk).
Teiseks oluliseks teoseks on projekti „Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel“ käigus 24. aprillil 2012 läbi viidud konverentsilt pärinevad spetsialistide ja poliitikute tekstid sundüürnike vara tagastamisel tekkinud probleemide olemusest ja võimalikest lahendusteedest (Rmt: Kodu ja õiglus. Ettekannete ja dokumentide kogumik. – Tallinn, 2012, 224 lk.).
Rakendusteaduslik konverents „Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt“ toimus Tallinnas 4. veebruaril 2015 ja selle materjalid sisalduvad raamatus „Kodu ja õigusriik. Ettekannete ja artiklite kogumik“ (Tallinn, 2016, 232 lk.).
Eesti Üürnike Liidu poolt esitasime 2016. a. sügisel Riigikogule kollektiivse pöördumise, milles tegime ettepaneku vastu võtta seadus, mis võimaldaks hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju isikutele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud üürikorterite erastamise võimalusest. Viimases kogumikus on lk 206–208 toodud ka meie poolt Riigikogule esitatud seaduseelnõu „Omandireformi läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise seadus“, mille olulisemad punktid on:
- 1 Seaduse ülesanded.
Käesolev seadus määrab kindlaks, kuidas ja mis tingimustel tuleb õigusriigi põhimõtetel kompenseerida omandireformi aluste seaduse (ORAS) rakendamisel ebavõrdse kohtlemise tõttu erastamisõigusest ilma jäetud Eesti elanikele põhiseaduse rikkumisega tekkinud varaline ja moraalne kahju.
- 2 Seaduse eesmärk.
(1) Käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada seadusandja poolt omandireformi aluste seaduses kehtestatud nõuete täitmine, et varade tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut (ORAS § 2 lg 2).
- 3 Kahjukannatanud isikud.
7) Kõik isikud, kellelt omandireformi käigus võeti ära nende seaduslikus kasutuses olnud eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVP-de eest erastamise õigus ja võimalus.
- 5 Uue ülekohtu ja kahju tekitamine.
Kahju on tekitatud:
1) eluruumi erastamisõigusest ilmajätmisega;
6) moraalne kahju seoses üürnikele tekitatud terviseriketega ja moraalsete kannatustega omandireformi käigus.
- 6 Tekitatud kahju olemus.
(1) Üürniku ilmajätmine võimalusest erastada tema valduses olev eluruum tekitas talle nii varalise kahju kui ka moraalse kahju, millega rikuti õiguspärase ootuse ning võrdse kohtlemise printsiipe.
(2) Eluruumi äravõtmisel üürnikult koos tema poolt enne seadusliku valduse äravõtmist tehtud parenduste, remondi ja hoolduskulutustega tekitati samuti otsene varaline kahju.
(3) Otsene varaline kahju on ka kõik kulutused, mida kannatanu kandis endale teise elukoha otsimisega, selleks pangalaenude võtmise ja pangaintresside tasumisega.
- 7 Tekitatud kahju suurus.
(1) Tekitatud varalise kahju suuruse määramise aluseks on kannatanult ära võetud elamispinna turuväärtus antud asukohas õigusjärglasele tagastamise momendil, eeldusel, et kannatanu saaks reaalse võimaluse samaväärse elamispinna omandamiseks samas asukohas.
(2) Tekitatud varalise kahju hulka isikutel, kes olid sunnitud ostma endale elamispinna, arvestatakse ka pangalaenu protsendid.
(3) Kõigi nende isikute puhul, kellelt omandireformi käigus võeti ära võimalus nende seaduslikus kasutuses oleva elamispinna erastamiseks üldistel võrdsetel alustel (§ 3 p 6 ) ja kes on sunnitud elama samal pinnal sundüürnikuna, on varaliseks kahjuks nende poolt elamispinna omanikule makstav üürisumma.
- 9 Tekitatud kahju tõendamine.
(1) Tekitatud kahju olemuse ja suuruse tõendiks on igasugune seadusega sätestatud menetlusvormis olev teave, mille alusel saab kindlaks määrata kannatanul kahju olemasolu ja selle suurus, samuti muud vaidluse suhtes tähtsust omavad asjaolud.
(2) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, vaidlevate poolte ja kolmandate isikute seletused, dokumentaalne tõend, paikvaatlus, eksperdi arvamus.
(3) Õigusjärglase poolt temale tagastatud korteri või maja müümisel on kannatanu varalise kahju suuruseks müügilepinguga kindlaks määratud müügihind.
(4) EVP laenuga korteri ostmisel on kannatanu reaalse kahju suuruseks temalt ära võetud korteri väärtus, mis on kindlaks määratud kinnisvaraeksperdi poolt esitamiseks pangale laenu võtmiseks.
(5) Vaidluse tekkimisel varalise kahju suuruse üle määratakse see kindlaks ekspertiisiga.
- 10 Tekitatud kahju hüvitamise kord.
(1) Tekitatud moraalse kahju hüvitamine toimub kannatanu taotluse alusel Eesti Vabariigi rahandusministeeriumi poolt.
(2) Taotluse vormi ja taotluse esitamise korra kehtestab rahandusminister oma määrusega.
- 11 Tekitatud kahju hüvitamise vahendid.
Vahendid riigi poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks saadakse riigieelarvest või ka riigi võlakirjade müügist. Omandireformi aluste seadusega ette nähtud õigusvastaselt võõrandatud varade kompenseerimiseks eeldas seadusandja vajalike riiklike vahendite olemasolu juba seaduse vastuvõtmisel, mida tuleks nüüd kasutada tekitatud ülekohtu heastamiseks.
Loodetavasti suudab uus valitsus anda vajaliku tõuke ja kaasata pädevaid isikuid, et hakata lahendama varsti juba 28 aastat meie riigis toimunud põhiseaduseriivet sundüürnike suhtes.