Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas usutluses Pealinnale, et toetab ravikindlustuse laiendamist ja üldist solidaarsust, sest juba praegu saab näiteks erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöörduda ka ravikindlustuseta inimene.
Kiige sõnul käib praegu valitsuses arutelu, kas kõigil inimestel võiks olla ravikindlustus. «Ma isiklikult toetan ravikindlustuse laiendamist ja nii-öelda üldist solidaarsust, ühest küljest on see riigi väärikuse küsimus,» märgib ta. «Ja juba praegu saab näiteks EMO-sse pöörduda ka ravikindlustuseta inimene. Aga tema seal ravimine ja niiöelda erakorraliste hädadega tegelemine on alati kallim, keerulisem ja patsiendile ebamugavam, ehk isegi ohtlikum, kui oleks olnud arsti varasem sekkumine ja tekkinud tervisemurede ärahoidmine. Ravikindlustuseta inimeste jätmine ravita ei oleks ka riigile majanduslikult mõistlik. Igal juhul toetame solidaarsust.»
Kiige hinnangul oleks suurem muudatus vajalik. «Kui me mõtleme inimestele, kes näiteks kuus kuud töötavad kõrge palgaga, aga järgmised kuus kuud ei tööta, siis enam nende ravikindlustus ei toimi,» tõi ta näite. «Aga samas on nad maksnud oma kõrgelt palgalt sotsiaalkindlustuseks isegi võib-olla rohkem kui keskmise palgaga inimene.”
Praeguse põhimõtte järgi tekib Kiige sõnul ravikindlustus ainult siis, kui inimene on maksnud sotsiaalmaksu miinimumi. “Me räägime kasvõi loovisikutest, või neist, kes on pikemalt lapsega kodus, või vabatahtliku töö tegijatest. Kes siis peaks nende murede eest vastutama? Me ei tohi jätta ühtegi inimest lausa abita: et ütleme, et vaadaku ise, kuidas hakkama saad. Alati on riigi ülesanne tagada oma inimestele väärikad elutingimused ja elementaarne tervishoid. Küsimus on aga, et kui ravikindlustust laiendame, siis kuidas säilitada motivatsioon nendele, kes praegu täiskohaga tööl käivad ja sotsiaalmaksu maksavad – et neil ei tekiks tunnet, et nende arvel peetakse kedagi ülal.»
Üks ühiskonna muredest on rasvumine, mis on paraku trend juba ka laste seas. «Alkoholi puhul on reklaami- ja müügipiirangud väga õiged sammud,» selgitab Kiik. «Ebatervisliku toidu puhul tasuks samuti mõelda, kas seda mitte kõrgemalt maksustada, või siis piirata koolides või selle lähedal müümist. Inimesed, eriti väikesed lapsed ei mõtle eriti, kui oma käe kasvõi kummikommide järele sirutavad. Ehkki suhkur teadupärast tekitavat samuti sõltuvust.»
Siiski ei ole ebatervisliku toidu maksu hetkel plaanis. «Aga kindlasti ei ole riigile kohane, kui ülekaalulisus või rasvumine laste hulgas muudkui süveneb,» lausub minister. «Kui need inimesed saavad täiskasvanuks, siis tervisemured jõuavad neile kätte märksa varem. Seega tuleb probleemiga midagi ette võtta – ka juhul, kui otsused ei pruugi olla populaarsed.»
Erakorralise pensionitõusust rääkides on valitsus kokku leppinud, et see tuleb nelja aasta jooksul ära teha. «Siht on, et kui tulude laekumine võimaldab, teha see ära pigem varem kui hiljem,» selgitab minister. «Oleme rääkinud just baasosa tõstmisest ehk siis oluline on vähendada pensionäride ebavõrdsust. Tuleb tõsta ennekõike väiksema pensioni saajate sissetulekut. Oleme otsustanud, et ka edaspidi jääb keskmine pension maksuvabaks, ehk siis me tõstame eakate pensioni maksuvaba osa 50 euro võrra. Eeldatavasti järgmisel aastal 517 euroni tõusev keskmine pension oleks tulumaksuvaba ja sedasi väheneb ka töötavate eakate maksukoormus.»
Kiik rääkis, et tervishoiu rahastamine järk-järgult suureneb ja 13 protsenti sotsiaalmaksust läheb alati ravikindlustusse. «Inimeste osakaal, kes seda maksavad, on mõnevõrra kasvanud, sest tööhõive on suurenenud,» ütleb ta. «Samas on tõusnud inimeste palk ja selle kõige tulemusena ka sotsiaalmaksu summa. Lisaks nägi eelmise valitsuse otsus ette tervishoidu suunatud 13 protsendi maksmist eakate eest, mis annab haigekassale esialgu mitukümmend miljonit lisaraha aastas. Ja pikemas plaanis oluliselt rohkemgi.»
BNS
Kiiguga nõus vaid osaliselt. Ka mina ei küsiks üheltki abivajajalt haigekassa kaarti ega kindlustust. Seda siis kui tegemist on esmaabiga. Esmaabi peab olema TASUTA ehk RAHVA KULUL.
Kui aga esmaabi vajaja on purjus või narkojoobes, siis mis tahes arstiabi või ravi peab olema 100% TASULINE! Kui pole raha tasuda, tuleb ta suunata sunnitööle, meil on paljudes kohtades koristada ja lammutada. Rahatus ei tohi olla mingi vabandus mittemaksmisele oma süü eest.
Kui keegi vajab eriravi, nt lõikust, siis peaks see minema võlana kirja, mis tuleb tasuda aja jooksul. See oleks nn rahvavõlg. Seega, terve inimene taoliste haigakassalike koorimiste kassasse ei maksa midagi.
Loomulikult on ühiskonnas kindel osa ka neid, kes on kutselised haiged ehk haigused käivad sünniga kaasas. Selliste jaoks tuleb eraldada kindel osa Eesti eelarvest, vaadataks see iga 3…4 aasta järel üle sõltuvalt sellest osakaalust.
Samuti tuleb eraldada eelarvest kindel osa neile, kes vajavad ülemõistuslikku ravi. Pean silmas ülikallist ravi. Seal peaks olema määratud ka piir, mida rahvas peab maksma, sest alati ei saa kõike teha üle mõistuse. Kui praegu üks laps vajaks raviks 10 miljardit, siis ei saa selleks ohverdada tervet Eesti eelarvet. Samal ajal ju kannatavad teised ning surma võivad saada tuhanded teised inimesed. Seega on vaja määrata eelarvest osa taoliste haiguste raviks ja selles osas lisaks raviks eraldatav ülempiir. Kuni sellenei maksaks valitsus, üle selle kerjatagu juba väljastpoolt.
Kuna meil pole taolist osa eelarvest määratud, ongi meie ravikindlustuse põhiviga. Ning oleks ka ette kindel et sm Kiik selle kehtestamisega hakkama ei saa. Sest ta kardab muutusi, kergem on vanaviisi ametis oleskleda.
Palatisse ei pandud. Olin kardina taga ja väga nõrk. Kaotasin teadvuse, oksendasin ja silmanägemine kadus. Vererõhk oli 220. Palavik 42. Vedelesin hommiku kella kuueni ja siis jala koju. Ei mäleta siiani kuidas koju sain. Järgmisel päeval küsisin, miks haiglasse ei pandud. Vastati, et haigla täis. Vale. Haiglas oli ainult paar inimest.