Rahandusministeeriumi tehtud analüüsist nähtub, et pärast haldusreformi on paljudes ühinenud kohalikes omavalitsustes suurenenud teenuste korraldamise ja osutamise kompetents.
Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi praegu, mil ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud ligi pooltteist aastat, on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi. Seetõttu analüüsis rahandusministeerium käesoleva aasta kevadel, kuivõrd on 2017. aasta haldusreformi järgselt muutunud ühinenud kohalike omavalitsuste ametiasutuste koosseisud ja mida nendest muudatustest järeldada võib.
Kõige enam on oodatult vähenenud linnapeade ja vallavanemate, linna- ja vallasekretäride ning raamatupidajate ametikohtade arv. „Paljuski just nende vabanenud töökohtade arvelt on loodud uusi teenistuskohtasid, näiteks sotsiaalvaldkonna, halduse ja varade valdkonda. Sellega on omavalitsused suurendanud oma kompetentse kohalikele elanikele pakutavate teenuste osutamisel,“ kirjeldas riigihalduse minister Jaak Aab analüüsist nähtunud trende. „Oluliselt on arendatud ka kantselei valdkonna kompetentse. Näiteks IT, kommunikatsiooni, õiguse, personali ja üldise asjaajamise valdkonnas,“ tõi Aab välja haldusreformi positiivse mõju.
„Kui ühinemise eelselt olid paljud omavalitsuste põhitegevuse valdkonnad alakaetud, siis praeguseks on selgelt näha spetsiifilisemate kompetentside väljaarendamise võimekus,“ ütles Aab.
Suurenenud on ametnike arv, kes saavad keskenduda ühele kindlale valdkonnale. „Seega on tänu ühinemistele saavutatud ametnikkonna kõrgem professionaalsus ja loodud sellega eeldused kvaliteetsematele ja kliendikesksematele teenustele.“
Rahandusministeeriumil on töös ka omavalitsuste avalike teenuste tasemete seire platvormi väljatöötamine ja andmete kogumine, võimaldamaks hinnata omavalitsuste teenustasemete hetkeseisu ja muutust ajas. Teenuste seire annab omavalitsustele ülevaate enda tegevustest ja sisendi edasiste arenduste planeerimiseks ning ministeeriumitele poliitikavaldkondade suunamiseks.
Haldusreformi käigus moodustati 51 uut kohaliku omavalitsuse üksust ehk umbes kaks kolmandikku praegusest omavalitsusest. Tervikuna on võrreldes ühinemise eelselt kehtinuga ühinenud kohalike omavalitsuste üksuste koosseisud vähenenud 335 teenistuskoha võrra, mis teeb vähenemise suuruseks üheksa protsenti.
BNS
hõiskab liiga vara ja ühe otsitud andme põhjal. Sest mis asi on kompetents sisuliselt? Kas tõesti oskus e-kirja saata või makse maksta? Äkki hoopis see, kui ametnik elab tegelikult oma valdkonnas ning teab ja oskab ka seal tööd teha, mitte oma bande kannupoisina ette kanda, kes on siga ja süüdi ning tuleb jalge alla trampida (kui ei saa ära osta).
Mida selline vigane haldusetus veel tootma hakkab, näitab tulevik. Igatahes kolgastumine on 100% ette kindel. Vaadaku Jaak või seniste väikelinnade ja suurkülade elanike arvu langust. Ei sure need inimesed sugugi nii ruttu välja, pigem ajab nad oma elukohast ära just nimelt meie ametnikkond oma vigaste rahvavaenulike otsuste ja tegudega.
Nüüd nutetakse tuhandete tühjenenud korterite pärast, too või mutukad oma mošeedega sisse. Kuid tööd pole neile anda ja peagi on ka nemad Tallinna elanikkonda vägistamas (pedekeeli: “kultuuriga rikastamas”). Ometi on siililegi selge, et osa eluvaldkondi tuleb võtta valitsuse alla ning viia need just Tallinnast eemale. Mida kaugemal, seda kõrgem palk ja väiksem maks. Varsti oleks kapitalistlikus kasumisõjas aru majas, et ladu Assaku asemel Tudus või Vahtsõliinas tuleb kasulikum, eriti kui arvestada meie väikseid kaugusi. Ning siis saaks liikuma panna ka rongid praegu manduvatel raudteedel.
Et Jaaguke pole põhimõttelisteks muutusteks valmis, ei imesta. Selliseid …ametnikke on meil kotiga ja sellepärast ka nii elame ja mandume.