19. juuni 2019

Jüri Ratas volikogul: me lahendame erakorralise pensionitõusu küsimuse

Laupäeval peetud Keskerakonna volikogul kõnelnud erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et tugevat kriitikat uute valitsuskoalitsioonide kohta on tehtud varemgi, kuid Keskerakond ei kavatse selle surve pärast loobuda oma põhilistest valimislubadustest, millest üheks tähtsamaks on erakorraline pensionitõus.„Keskerakonnale on alati olnud oluline ka pensionäride toimetulek ning neile väärika vanaduspõlve tagamine. Eelarvestrateegia raames tegime olulise otsuse, et suurendame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra, et keskmine pension jääks ka pärast järgmise aasta korrapärast tõusu maksuvabaks. Täiesti kindlalt pole me loobunud ka ühest oma olulisest valimislubadusest, milleks on erakorraline pensionitõus. See on ametisoleva valitsuse jaoks igasuguse kahtluseta küsimus, mille peame tulevaste eelarvetega lahendama,“ ütles Ratas. Ratas rääkis ka riigi majanduskasvust ning majanduspoliitilistest eesmärkidest. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduskasv 4,5 protsenti. Eesti keskmine palk oli samal ajal 1341 eurot ning isegi hinnatõusu arvesse võttes kasvasid inimeste sissetulekud 5,5 protsenti.

Valikute anomaalia: Reformierakond naudib eakate ja madalapalgaliste toetust

Äsjailmunud Kantar Emori uuring erakondade toetuse kohta andis põhjuse hõisata Reformierakonnal ning muretseda Keskerakonnal. Kuigi uuringuid on mitmeid ning Keskerakonna positsioon nendes erinev, on kõikjal kindel üks – esimene valik on Reformierakond. See, miks Reformierakond naudib suuri reitingunumbreid ettevõtjate ning kõrgemat palka teenivate inimeste hulgas, on igati mõistetav. Ometi on nad aga tugevad kõikides rühmades: toetust on nii Tallinnas kui ka maapiirkondades ning muu hulgas kuulub märkimisväärne tugi sellele erakonnale eakate, aga ka näiteks madalamat palka teenivate inimeste poolt. Nii väitis Kantar Emori uuring, et Reformierakonna edu 65–84-aastaste valijate seas on võrreldes eelmise kuuga kasvanud, kerkinud lausa 35 protsendile. On mõistetav, et segadus erakorralise pensionitõusuga on tekitanud küsimusi, ning seejuures on lihtne rääkida, et Keskerakond on oma valijad unustanud. Võimul olles tuleb aga kanda vastutust ning tõdeda vahest sedagi, et kõike ei kannata kahjuks kohe ja korraga. Riigi rahanduse võimalused on tulnud ebameeldiva üllatusena. Tähtis on aga siiski ka see, milline on erakonna suund ja millised on prioriteedid.

JUHTKIRI: Alkoholiaktsiisi langetamine on kompromiss tervise ja majanduse vahel

Riiklikult kõrgele viidud alkoholiaktsiis oli liialt järsk ega arvestanud piirikaubandusega. Samas saab kõrge alkoholiaktsiisi poliitika mõjusid rahva tervisele hinnata alles mõne aja pärast ning kiiruga tehtud maksumäära langetamise otsused võivad tuua pikema aja jooksul enam kahju kui kasu. Riigikogu kevadistungi kõige kaalukam debatt oli kindlasti alkoholiaktsiisi üle. Uuel valitsuskoalitsioonil on esmasteks eesmärkideks olnud piirikaubanduse ohjeldamine ning ühe meetmena rakendatakse selle tõkestamiseks alkoholiaktsiisi langetamist 25 protsendi võrra. Millist mõju see otsus Eesti majandusele avaldab, on hetkel väga keeruline prognoosida. Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopa Liidus üks juhtivaid riike. Alkoholi tarbimine, eriti liigtarbimine, on paljude kuritegude probleemallikaks – olgu see siis seotud perevägivalla juhtumitega või purjuspäises autoga liiklemises. Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta (10,3 l täiskasvanud elaniku kohta). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Näiteks suri 2017. aastal otseselt alkoholikahjude tõttu Eestis 662 inimest.

Mailis Reps: Edukas õppeaasta

Möödunud õppeaasta on olnud kahtlemata edukas. Haridusvaldkonda puudutavaid seadusi on muudetud ja raha investeeritud. Kõike selle nimel, et haridust edendada ja muuta veelgi tõhusamaks. Igas kooliastmes suunavad lapsi ja noori mitmed erinevad spetsialistid, keda on vaja toetada ja hinnata. Viimast mõtet silmas pidades oleme pööranud tähelepanu õpetajate, kasvatajate ja tugispetsialistide palkade konkurentsivõime tõstmisele. Õpetaja palga alammäär tõusis seni kõrgeimale tasemele – 1250 euroni. Vabariigi valitsus suunas omavalitsustele 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. See muutus tõstis paljude lasteaiaõpetajate elatustaset. Ka õpilaste jaoks on toimunud mitu muudatust, mis teevad neil kooliteekonna mõnevõrra kergemaks. Õppeaasta alguses jõudsid koolidesse digiõpikud läbi veebikeskkonna Opiq. Isiklikult pean seda suureks töövõiduks, sest digiõpikutega soovime õpilaste koolikoti muuta kergemaks ning õppimise individuaalsemaks ja interaktiivsemaks. Riik on investeerinud ka koolikeskkonna parendamisse – möödunud õppeaastal toetasime omavalitsusi põhikoolihoonete kaasajastamisel veel 45,5 miljoni euroga.

Valuvaigistitega appi surmatõves vaevlevale Ida-Virumaale!

Ida-Virumaa ja põlevkivielektri tulevik oli otsustatud juba palju aastaid tagasi, siis kui päikesepaneelide, tuulegeneraatorite ja akude tehnoloogias toimus murrang. Päikeseelektri hinnad langevad keskmiselt 20% aastas ja pole mingeid märke, et hinnalangus peatuks. Sama toimub tuuleenergia hinnaga. Kui turule jõuab   ilma subsiidiumiteta kivisöest ja põlevkivist odavam taastuvenergia, ei jää põlevkivielektrile mingit võimalust, ka siis, kui neid vastikuid CO2 -kvoote pole. Kuid asi on meie jaoks veelgi halvem: taastuvelekter mis asendab praeguse kolossaalse naftanõudluse, viib  paratamatult alla  ka naftahinnad. See omakorda muudab pikemas perspektiivis võimatuks põlevkiviõli müügi. Samas vajavad Hiiumaa ja Saaremaa rannavetesse loodavad meretuulepargid  esimese hooga üle 500 tuulegeneraatori. Miks ei võiks Eesti Energia ise panna Ida-Virumaal püsti nende tootmise? Maailma elektroonikatööstus vajab praegu ja tulevikus suurtes kogustes  haruldasi muldmetalle. Meil on Sillamäel tehas, mis on võimeline neid töötlema. Meil on olemas sellekohane knowhow. Meil on kaader, kes on kursis muldmetallide praeguse ja tulevase turuga. Meil on fosforiidimaardlad, mis kubisevad haruldastest muldmetallidest, aga kus ja millistes kogustes – see pole täpselt teada. Pole huvi tuntud!

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 19. juuni Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.