Brüssel, Belgia, 21. juuni 2019 – Peaminister Jüri Ratas arutas eile Brüsselis Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel ELi tippametikohtade täitmist, kliimapoliitikat, tulevase pikaajalise eelarve vastuvõtmise ajakava ning Euroopa Liidu välissuhteid. Euroopa riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu uue strateegilise tegevuskava, mis seab ELi sihid järgmiseks viieks aastaks.
Riigipead ja valitsusjuhid arutasid Euroopa Liidu tippametikohtade täitmist ning jätkavad kõnelusi 30. juunil toimuval kohtumisel. „Vajame ELi institutsioone juhtima parimaid inimesi, kes aitavad kindlustada meie riikide elanikele paremat tulevikku ning heaolu. Kandidaatide valikul peab olema tagatud ELis nii põhja, lõuna, ida kui ka lääne ning samuti suurte ja väikeste riikide esindatuse tasakaal. Samuti on oluline, et kandidaatide valikul oleks arvestatud soolist tasakaalu,“ lausus peaminister Jüri Ratas. „Tähtis on ka, et kandidaadid mõistaksid hästi, kui oluline on julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning saaksid aru meie regiooni väljakutsetest,“ sõnas Ratas.
Ülemkogu leppis kokku, et kliimaneutraalsus saavutatakse vastavalt Pariisi kokkuleppele. „Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie kõigi tulevikku silmas pidades väga oluline eesmärk. Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu peavad nüüd tegelema sellega, et leida liikmesriikide eripärasid arvestades parimad viisid eesmärgini jõudmiseks ja tekkivate kulude katmiseks. See lahendus peab tagama Euroopa konkurentsivõimelisuse ning olema samas õiglane ja sotsiaalselt tasakaalukas,“ sõnas Ratas. „Samasisuline töö käib praegu ka Eestis, kus keskkonnaministeeriumil valmib sügiseks analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta,“ sõnas peaminister. Ülemkogu tuleb selle teema arutamise juurde tagasi enne aasta lõppu.
ELi uue strateegilise tegevuskava puhul rõhutas peaminister Ratas julgeolekule laiapindse lähenemise, siseturu ja avatud majandussuhete arendamise, transatlantilise koostöö, aktiivse naabruspoliitika ning tiheda koostöö olulisust idapartnerlusriikidega. „Peame järgnevatel aastatel keskenduma nendele teemadele, mis on tähtsad meie inimeste jaoks. Samuti on oluline säilitada siin Euroopa Liidu jätkuv ühtsus,“ sõnas Ratas.
Riigipead ja valitsusjuhid soovivad ELi tulevases pikaajalises eelarves jõuda kokkuleppele selle aasta lõpuks. „Meie kodanikele, teadlastele, üliõpilastele, põllumeestele, ettevõtjatele ja paljudele teistele on tähtis, et tulevane eelarve oleks paigas enne 2021. aastat, et saaks õigeaegselt asuda ellu viima järgmise viie aasta eesmärke,“ sõnas peaminister.
Välissuhete arutelul käsitlesid liikmesriikide liidrid idapartnerlust, Ukrainaga seonduvaid aktuaalseid teemasid ning suhteid naabritega. Euroopa Ülemkogu rõhutas idapartnerluse 10. aastapäeva puhul strateegilise koostöö olulisust idapartneritega ning pidas vajalikuks arendada edasi ka strateegilist koostööd Aafrikaga.
ELi juhid andsid ülemkogul heakskiidu majandussanktsioonide pikendamiseks Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks. „Kuni Venemaa ei täida täielikult Minski leppeid ning rikub Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, ei saa muutuda Euroopa Liidu ja Venemaa suhted ning sanktsioonid peavad püsima,“ sõnas Ratas.
Ülemkogu kordas üleskutset Venemaale vabastada viivitamatult kinnipeetud Ukraina mereväelased ja laevad. Samuti väljendasid riigi- ja valitsusjuhid muret Venemaa otsuse üle väljastada lihtsustatud korras passe Donetski ja Luhanski regioonis ning märkisid valmidust kaaluda täiendavaid võimalusi sellele reageerida. Riikide juhid kinnitasid üle ka täieliku toetuse jõupingutustele võtta lennu MH17 katastroofi põhjustanud süüdlased vastutusele.
ELi riikide juhid rõhutasid veel ka desinformatsiooni, hübriid- ja küberohtude vastase võitluse ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide vastupanuvõime tugevdamise olulisust.
näe taolisel “valimisel” mõtet, kui üka pätt valib omasugust, et “peta ja varasta nüüd sina aga ära siis meid ka unusta”.