Kliima soojenemine – võitlus tuuleveskitega

Gröönimaa jääpuuraukude südamike analüüs näitab, et viimased 10 000 aastat on kliima olnud enamikul ajal ligi 2 kraadi soojem kui tänapäeval. Järelikult  selline oligi meie planeedi normaalne keskmine temperatuur.

Temperatuuri määravad Maa kaugus Päikesest, Päikese temperatuur ja Maa pöörlemistelje kaldenurk. Selle asemel, et otsida temperatuuri tõusu põhjusi ja süüdistada selle tõusus CO2 ning koguni loomade kõhugaase, tuleks hoopis keskenduda küsimusele: „Miks hakkas eelmise aastatuhande alguses temperatuur järsult langema, kuni saabus väike jääaeg?“ ja vaatama, mida  annab teha, et soe liiga ei teeks. Praeguseks on  möödas väikese jääaja karm külmaperiood, kus eriti külmad olid ajavahemikud 1570–1630 ja 1675–1715, kuid 10 000 aasta keskmise ehk normaalse temperatuurini on veel paar kraadi minna.

Kliimamuutused tuleb jagada kahte perioodi: kliima soojenemine ja kliima jahenemine. Nende vahele jääb lühike üleminekuperiood. Praegu oleme õnneks kliima soojenemise  faasis.

Mis meid ees ootab ja milleks valmistuda?

Selle, kas kliima soojenemine on hea või paha, määrab vesi. Soojem ookeanivesi  aurustub rohkem, soojem õhk suudab kanda enam niiskust enesega kaasa maismaale. Niiske atmosfäär on pilvisem, mis omakorda vähendab öökülmade ohtu. Pikeneb vegetatsiooniperiood ja väheneb põuaoht.

Kas kliima soojenemisega kaasneb ka ookeanide veetaseme tõus? Meid hirmutatakse, et liustikud mägedes ning Gröönimaa ja Antarktika jääkilbid sulavad üles. Kas ikka sulavad?

Ookeanidelt aurunud vesi sajab maismaal ja mägedes alla vihma või lumena. Sademete hulk suureneb nii Gröönimaal kui ka Antarktikas ja kasvatab jääkilbi paksust. Gröönimaa rannikualadel jää sulab ja võimaldab tegelda põllundusega. Kõrgel sisemaal aga ei suuda mõnekraadine temperatuuritõus kuidagi jääd sulatada. Mäestikes sulavad üles madalamal paiknevad liustikud. Samas peaks kõrgemal hoopis rikkalikumate sademete tõttu lumikate kasvama, kogusummas jättes mägedesse salvestunud veehulga samaks.

Ajal, mil kliima muutub mingis piirkonnas niiskemaks, suureneb võimalik haritavate maade  pindala. Seni kõrbestunud alad muutuvad suurenenud sademetehulga abil viljakandvateks. Ajaloost oli eriti märgatav selline tendents Vahemere piirkonnas. Mägedes muutusid üha kõrgemad piirkonnad elamiskõlblikeks. Elamiskõlblike alade lisandumine lõi tingimused elanikkonna juurdekasvuks. Põllundus muutus võimalikuks äärealadel, kus varem elatuti ainult küttimisest või kalastamisest. Elanikkond  koondus asulatesse, linnadesse. Arenes kultuur ja levis kirjaoskus. Inimestel ei kulunud  enam kogu energia ja aeg võitlusele ellujäämise nimel. Soodsa kliima ajal sõditi vähem.

Nii jätkus pronksiaja kliimaoptimumi ajal maaviljeluse areng ja levimine; koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik.

Keskaegne soe periood  tõi kaasa Rooma impeeriumi õitsengu ja laienemise. Kliima oli nii soe, et Lõuna-Inglismaal kasvatati viinamarju. Impeeriumi ümbritsevatel rahvastel jätkus momendil piisavalt elatusvahendeid ja nad ei kippunud impeeriumi kiusama.

Kuid ei olnud head ilma halvata.  Suurema energiahulgaga atmosfääris kaasnevad võimsamad  ja laastavamad orkaanid. Seni troopikat laastanud tormid nihkuvad üha enam põhjapoolsetele aladele, sh. Euroopasse. Talvel mägedes sadanud lumehulk oli suur ja soojal kevadel põhjustas suurvesi jõgede kallastel suuri katastroofilisi üleujutusi. Praegused igakevadised suurveed, mida televisioon meieni toob, on vaid lapsemäng tulevastega võrreldes. Enamik Euroopa linnu on ehitatud jõgede kallastele. Suured tasandikupiirkonnad ujutatakse üle. Pisut leevendust pakuks see, kui mäeveerud kõikjal puid täis istutataks. Puude varjus sulab lumi pisut aeglasemalt. Peale selle korjavad nad õhust seda vastikut CO2.

Soojema kliimaga kipuvad mõned piirkonnad  muutuma tapvalt palavaks. Mõnedes saabub meeldiv talve- ja suveilm. Meie kliima muutub tõenäoliselt hoopis meeldivamaks. Taimed, loomad ja putukad kasutavad võimalust oma leviala laiendada. Nii levisid malaariasääsed soojaperioodidel koguni Kesk-Euroopasse.

USA-s Stanfordi ülikooli juures läbi viidud uuringust selgub, et põhjapoolkeral asuvad maad on kliimamuutusest võitnud. Uuringus on vaadeldud kliima soojenemise mõju riikide majanduslikule arengule viimase 50 aasta jooksul. Uuringu järgi on globaalne temperatuuritõus ühe kraadi võrra toonud kasu käputäiele riikidele, mille hulgas on Island, Soome, Norra, Kanada, Rootsi ja Venemaa.

Kuido Säde

3 kommentaari
  1. uskmatu toomas 1 aasta ago
    Reply

    Meie maailm elab ühest kampaaniast teise mille kõik maksab kinni maksumaksja.Oli päevakorras osoon koos aukudega,võideldi mis kole mille käigus Al Gore`ga seotud firmad panid tasku miljardeid.Tänaseks on selge,et need augud on kogu aeg olnud.
    Nüüd on uus kampaania-kliima soojenemine.Aasta viie pärast kui miljardid on vahetanud omanikku saab selgeks,et see ei ole inimtekkeline.
    Tänapäeva jumal on raha ja sellega organiseeritakse riigipöördeid,selle eest teadlased tõestavad musta valgeks ja vastupidi.Lihtsad inimesed maksavad kõik kinni ja elavad õnnelikult peost suhu !!

  2. Loomulikult 1 aasta ago
    Reply

    on praegune ilmastikulärm lehma pussutamine. “Teadlased” vist ei tea, et tervikuna tuleb vaadata Maad koos õhuvööga, tuntavad muutused toimuvad selle sees. Ning ka sellest, kas Maa südamikust pääseb kuumus pinnale või mitte. Et vahel ikka pääseb, siis toimub ka ajutine kuumenemine. Maa südamikus toimuv põlemine eraldab gaase ning selle kogunedes on vaja kasvavast rõhust vabaneda. Nii kasutavadki need gaasid juba varem olemasolevaid kergema vastupanuga lõõre, mida meie tunneme tulemägede pursete kujul. Kui rõhk Maa sisemuses taas alaneb talutavaks, on jälle pikka aega rahu majas. Meie asume õndsas kohas, sest põhilised lõõrid asuvad meist kaugel (Island, Itaalia). Võib aga küll juhtuda ka nii, et aja jooksul tekivad pursked hoopis uues kohas, ka meil. Seni meid see oht ei ähvarda. Väiksed maaalused tõuked halba veel ei kuuluta.
    See mida teeb armetu inimene, pole võrreldavgi mõne tulemäepurskega. Viimane on aga looduslik ning isekorralduv. Mingit hädakisa vaja pole.
    Kes meil aga lärmavad? LOLLID! Sest just nemad on kellegi tööriistad, et midagi läbi suruda ja midagi maha suruda. Rääkida ilmastiku soojenemisest või jahenemisest mõne kümnendikpügala võtta ju võib aga sellest pole vaja teha numbrit. Pealegi ei tea me kuigi piisavalt, milline oli ilmastik maamuna 100-s eri kohas 1000, 10000 või 100000 aastat tagasi, me vaid oletame. Viimased 200 aastat mõõtmisi midagi aga ei määra, see on ajutine veesegamine, mida tõttavad ära kasutama paljud udujutlustajad.

    • Muide 1 aasta ago

      keegi juba tegi ettepaneku, et lasta maailmameri Maa südamikku, et seal tuli ära kustutada, siis on meil kogu aeg ühtviisi hea jahe ega pea me kartma mingeid isehakatuslikke soojenemisi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.