Gröönimaa jääpuuraukude südamike analüüs näitab, et viimased 10 000 aastat on kliima olnud enamikul ajal ligi 2 kraadi soojem kui tänapäeval. Järelikult selline oligi meie planeedi normaalne keskmine temperatuur.
Temperatuuri määravad Maa kaugus Päikesest, Päikese temperatuur ja Maa pöörlemistelje kaldenurk. Selle asemel, et otsida temperatuuri tõusu põhjusi ja süüdistada selle tõusus CO2 ning koguni loomade kõhugaase, tuleks hoopis keskenduda küsimusele: „Miks hakkas eelmise aastatuhande alguses temperatuur järsult langema, kuni saabus väike jääaeg?“ ja vaatama, mida annab teha, et soe liiga ei teeks. Praeguseks on möödas väikese jääaja karm külmaperiood, kus eriti külmad olid ajavahemikud 1570–1630 ja 1675–1715, kuid 10 000 aasta keskmise ehk normaalse temperatuurini on veel paar kraadi minna.
Kliimamuutused tuleb jagada kahte perioodi: kliima soojenemine ja kliima jahenemine. Nende vahele jääb lühike üleminekuperiood. Praegu oleme õnneks kliima soojenemise faasis.
Mis meid ees ootab ja milleks valmistuda?
Selle, kas kliima soojenemine on hea või paha, määrab vesi. Soojem ookeanivesi aurustub rohkem, soojem õhk suudab kanda enam niiskust enesega kaasa maismaale. Niiske atmosfäär on pilvisem, mis omakorda vähendab öökülmade ohtu. Pikeneb vegetatsiooniperiood ja väheneb põuaoht.
Kas kliima soojenemisega kaasneb ka ookeanide veetaseme tõus? Meid hirmutatakse, et liustikud mägedes ning Gröönimaa ja Antarktika jääkilbid sulavad üles. Kas ikka sulavad?
Ookeanidelt aurunud vesi sajab maismaal ja mägedes alla vihma või lumena. Sademete hulk suureneb nii Gröönimaal kui ka Antarktikas ja kasvatab jääkilbi paksust. Gröönimaa rannikualadel jää sulab ja võimaldab tegelda põllundusega. Kõrgel sisemaal aga ei suuda mõnekraadine temperatuuritõus kuidagi jääd sulatada. Mäestikes sulavad üles madalamal paiknevad liustikud. Samas peaks kõrgemal hoopis rikkalikumate sademete tõttu lumikate kasvama, kogusummas jättes mägedesse salvestunud veehulga samaks.
Ajal, mil kliima muutub mingis piirkonnas niiskemaks, suureneb võimalik haritavate maade pindala. Seni kõrbestunud alad muutuvad suurenenud sademetehulga abil viljakandvateks. Ajaloost oli eriti märgatav selline tendents Vahemere piirkonnas. Mägedes muutusid üha kõrgemad piirkonnad elamiskõlblikeks. Elamiskõlblike alade lisandumine lõi tingimused elanikkonna juurdekasvuks. Põllundus muutus võimalikuks äärealadel, kus varem elatuti ainult küttimisest või kalastamisest. Elanikkond koondus asulatesse, linnadesse. Arenes kultuur ja levis kirjaoskus. Inimestel ei kulunud enam kogu energia ja aeg võitlusele ellujäämise nimel. Soodsa kliima ajal sõditi vähem.
Nii jätkus pronksiaja kliimaoptimumi ajal maaviljeluse areng ja levimine; koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik.
Keskaegne soe periood tõi kaasa Rooma impeeriumi õitsengu ja laienemise. Kliima oli nii soe, et Lõuna-Inglismaal kasvatati viinamarju. Impeeriumi ümbritsevatel rahvastel jätkus momendil piisavalt elatusvahendeid ja nad ei kippunud impeeriumi kiusama.
Kuid ei olnud head ilma halvata. Suurema energiahulgaga atmosfääris kaasnevad võimsamad ja laastavamad orkaanid. Seni troopikat laastanud tormid nihkuvad üha enam põhjapoolsetele aladele, sh. Euroopasse. Talvel mägedes sadanud lumehulk oli suur ja soojal kevadel põhjustas suurvesi jõgede kallastel suuri katastroofilisi üleujutusi. Praegused igakevadised suurveed, mida televisioon meieni toob, on vaid lapsemäng tulevastega võrreldes. Enamik Euroopa linnu on ehitatud jõgede kallastele. Suured tasandikupiirkonnad ujutatakse üle. Pisut leevendust pakuks see, kui mäeveerud kõikjal puid täis istutataks. Puude varjus sulab lumi pisut aeglasemalt. Peale selle korjavad nad õhust seda vastikut CO2.
Soojema kliimaga kipuvad mõned piirkonnad muutuma tapvalt palavaks. Mõnedes saabub meeldiv talve- ja suveilm. Meie kliima muutub tõenäoliselt hoopis meeldivamaks. Taimed, loomad ja putukad kasutavad võimalust oma leviala laiendada. Nii levisid malaariasääsed soojaperioodidel koguni Kesk-Euroopasse.
USA-s Stanfordi ülikooli juures läbi viidud uuringust selgub, et põhjapoolkeral asuvad maad on kliimamuutusest võitnud. Uuringus on vaadeldud kliima soojenemise mõju riikide majanduslikule arengule viimase 50 aasta jooksul. Uuringu järgi on globaalne temperatuuritõus ühe kraadi võrra toonud kasu käputäiele riikidele, mille hulgas on Island, Soome, Norra, Kanada, Rootsi ja Venemaa.
Kuido Säde