Dmitri Dmitrijev, Riigikogu liige, Ida-Virumaa toetusrühma esimees
Eesti julgeolekust rääkides peame tavaliselt meeles kuulutusi riigikaitsele ning moodsa idapiiri taristu ülesehitamise vajadust, kuid viimasel ajal on päevakorda tõusnud energiajulgeoleku temaatika. Me oleme juba harjunud olukorraga, et me toodame rohkem elektrienergiat, kui tarbime ja seega aastaid oli Eesti elektrienergiat eksportiv riik.
Elektrienergiat eksportivast riigist sai Eestist aga elektrienergia impordist sõltuv riik. Euroopa Liidu CO2-heite vähendamisele suunatud meetmete tulemusena on kogu põlevkivienergeetika sektori peal suur vari ning tuleviku elektrienergia varustuskindluse puudutavat küsimust püütakse lahendada nii EL-i, Eesti riigi, Eesti Energia kui ka kohalikul tasandil. Ida-Virumaal elab rohkem kui 10% kogu Eesti elanikest ning maakonna SKP osatähtsus on olnud aastaid vahemikus 7-8% olles kolmas Tallinn, Harjumaa ja Tartu, Tartumaa järel. Kirde-Eesti omapäraks on see, et tööstus ja ehitussektori osatähtsus on siin üle poole. See peegeldab omamoodi mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Aga kõige tähtsam on see, et nende numbrite taga on inimesed, sest Eesti Energia annab tööd tuhandetele Ida-Virumaa inimestele ja aasta alguses läbiviidud küsitluse tulemustena osutus Eesti Energia ka 2019. aastal Eesti ihaldusväärseimaks ettevõtteks. Kahju on see, et selles keerulises olukorras lahenduste otsimise asemel asusid mõned poliitilised jõud kasutama olukorda enda populaarsuse kasvatamiseks. Ida-Virumaa inimesed ei vaja hetkel ilusaid loosungeid, meil on vaja lahendusi, mis rahuldavad kohalike inimesi ning aitavad saavutada riigi strateegilisi eesmärke!
Keskmõte: Ida-Virumaa inimesed vajavad lahendusi, mis rahuldavad kohalike inimesi ning aitavad saavutada riigi strateegilisi eesmärke.
Üheks päästerõngaks on valitsuse Ida-Virumaa programm, mille kaudu aitab riik luua Ida-Viru maakonda rohkem töökohti ja ergutada ettevõtluskeskkonda. Ida-Virumaale suurema osa keskkonnatasude tagastamiseks oli eelmise Riigikogu koosseisu raames Ida-Virumaa omavalitsuste liidu ettepanekul muudetud keskkonnatasude seadust, millega antakse 1,5 miljonit eurot Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele juurde. Varasemalt on toetusrühmas arutatud, et laekuvatest ressursitasudest võiks suunata tagasi Ida-Virumaale kokku umbes 20 miljonit eurot aastas. Saavutatud tase on praegu ca 7,5 mln eurot, mis läheb iga-aastaselt piirkonda tagasi. Riigieelarvestrateegias on Ida-Virumaa programmi jaoks ette nähtud ca 5 mln eurot aastas, lisaks sellele arutatakse võimalust, et Keskkonnainvesteeringute keskuse rahadest teatud osa läheks Ida-Virumaa keskkonnaprojektide projektide jaoks ettenähtud fondi. Riigihaldusminister Jaak Aabi kinnitusel planeeritakse riigi erinevatest meetmetest Ida-Virumaale lisaraha. Näiteks teede investeeringute üheksast miljonist eurost läks umbes viis miljonit eelmisel aastal just Ida-Virumaale. Ida-Virumaa programmi alt on toetust saanud Ida-Virumaa tööstuspargid ja muud tööstusinvesteeringud, äri- ja startup-inkubaatorite tegevus, iduettevõtete ökosüsteemi arendamine, Viru Filmifond, ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitused, maakonna arengustrateegia oluliste tegevuste ja investeeringute elluviimine jne.
Meetmete tulemusena luuakse maakonda uusi töökohti ning arendatakse ettevõtluskeskkonda, mis pikemas perspektiivis osaliselt vähendab sotsiaalmajanduslikku sõltuvust energeetikasektorist, mis aga vajab veel suuremat tähelepanu valitsuselt. Energeetikasektoris toimuvate muutuste osas peab valitsus võtma strateegilised otsused juba lähimal ajal vastu.
Eesti energiajulgeolekut ja Ida -Virumaa arengut laastab kõige enam Kaitseministeerium oma utiilse Kellavere radariga.Kellavere radari tänane ülesanne on anda ainult materjale noodikirjutajatele. Kaugem ülesanne on tagada Poolasse paigutatavale raketitõrjele ja USA tankidiviisile eelhoiatus. Raketitõrje ei ole ehk kõige korrektsem nimetus nendele torudele, mida kavatsetakse Poola paigutada.Nii nagu jahipüssi võib laadida pardihaavlitega aga ka karu kuuliga, on võimalik raketitõrje torudest välja lasta tuumaraketikesi Peterburi ja Moskva peale.Toru on toru! Ja üle meie peade! Kellavere radar, mille kulud peaks 100% katama USA, suurendab kordades ohtu, et Eesti muudetakse (tuuma)sõja tandriks.Ilma meiepoolsete sõjaks ettevalmistusteta pole Venemaal mingit vajadust üritada lisada meist 377 korda suuremale territooriumile veel ühte tillukest killukest.Venemaale piisaks täiesti, kui Eesti oleks rahuarmastav ja neutraalne riik kes kedagi ei segaks,ärritaks.ega noriks tüli.
meie ahned põmmpäised sõjaväelased ei taipa, et Kellavere polnud sugugi parim paik. Pandivere oli vaid hea paik, et oli kõrgem koht ning Tallinnast mitte “ülimalt” kaugel nagu idapiir. Kui aga arvestada meie tasast maapinda, siis on ka Pandivere lausik.
Vaja on hoopis uus lisaradar paigutada Alutagusesse ning nende näidud ühitada. Siis ei kattu ükski kiir ning näit tuleb 100% puhas. Nagu 2 peilinguga kohamääramine.
Praegu on Kellavere radarist suund Aidu-Nõmme tuulikutele suuna 50,6°…53,1° vahel. Lisaradar teeks ka selle võimaliku pimevööndi nulliks.
Täielik udu on aga see, et sajad Vene hävitajad ja pommitajad tulevad 50m kõrgusel maapinnast täpselt tuulikute varjus kursiga 230,6° või 233,1°, siis aga imeväel tõusevad üle tuulikute ja ründavad meie imearmast ja -võimsat Nato radarit. Soome lahelt lendab dessantlennuk 10 minutiga Lennarti lennuväljale ja 5 minutit hiljem on juhtimistorn hõivatud, mille järel iga 3…4 minuti järel maanduvad uued lennukid uute vägedega ja meie ei tohi enesekaitseks lasta laskugi. Sest Voova võib pahaseks saada!
Äkki keegi oskab öelda, kus on Lennarti lennuvälja kaitseks üles seatud kaitseraketid?
laseb end taas petta kenadest arvudest. Pimesi ei saa mingit energeetikat arendada, see peab olema loomulik nin gsõltuma kohalikest võimlaustest. On selge, et põlevkivi kaevandamine väheneb veelgi ning märgatavalt. Vaja on teisi võimalusi – päikest, tuult, metsa, laineid, võimalusel ka turvast. Just neile lahenditele on senised võltsvalitsused olnud põikpäiselt vastu, just tuule kasutamisele. Laineteenergiat pole üldse isegi uurima hakatud.
Kuid seniseid kaevureid ja elektrikke tuleb kindlasti kiiremas korras hakata ümber õpetama. Kui põlevkivi kaevandada aastas või 2 miljonit (et oskus säiliks), siis need mehed-naised võiks vabalt tööd jätkata keemiatööstuses nagu ENSV ajal Kiviõlis ja Kohtla-Järvel. Meil on aga põlevkivikeemia üldse hävitatud. Rehvid tegid puhta töö ja Jurka oma ahnuritest kaaslastega ei mõtlegi midagi taastada, sest pole raha altkäemaksudekski.
Seega samamoodi jätkates ehk üksteise võidu ahnitsedes läheb kõik allamäge ning julgeolekust rääkimine on rohkem muinasjutt lasteaialastele.
Miks keegi tulevikku ei vaata? Ei pea silmas järgmist valimist rahva rahakoti manu, vaid 25-ks või 50-ks aastaks ette. Kas keegi on kuulnud kelleltki, et võltsvalitsus oleks koostanud ja avalikustanud kindla tegevuskava, kes mida millalgi teeb ning kuidas ka vastutab? Mina küll mitte.
Eks keskerakondlik valitsus peab tegelema Ida-Virumaa probleemidega ja teebki seda. Reformistlikud valitsused ei teinud midagi selles suhtes ja nüüd tuleb veel nende vigu parandada. See lause mis nüüd tuleb kaldub küll teemast kõrvale aga imestama paneb küll. Kuulsin et idavirulased andsid umbes 1000 häältEL-valimistel E.Savisaare vihkajale ja arvatavsti temale valesüüdistuste pealekleepiale E.N.Krossile. See tähendaks seda et mõned ei tahagi muutusi paremuse poole.Selle arvu ütles mulle üks poliitik keda võib uskuda.
Ma ei tea kus maal asub Lennarti lennuväli aga Tallinna Lennuvälji on minu rakettide kindla kaitse all. Kus nad mul Ylemistes asuvad seda ma ei ytle