Rahapesu kahtlusega mitteresidentide ülekannete uurimine on sulgenud 2 panka ja kõrvaldanud ametist Swedbanki juhi Robert Kitti. Vahistati Äripanga töötajaid ja peaprokuröriks võidakse valida uus inimene.
Kuigi Venemaalt esitati õigusabi taotlusi seal toimunud rahapesu kahtlusega ülekannete uurimiseks, ei reageeritud sellele Reformierakonna valitsuste ajal. Tagantjärgi tarkusega said pangad lühiajaliselt tulu teenustasudega, riik oli pimedusega löödud (2007-2015) ja ilma pankadest lekkinud dokumentideta ei oleks midagi muutunud.
Lisandus Äripank
Tallinna Äripanga AS on väikse turuosaga nišipank, mis ületas 11. juunil uudiskünnise sellega, et keskkriminaalpolitsei vahistas selle 3 töötajat. Rahapesu kahtlustus on Tallinna Äripangas rahapesu tõkestamise osakonda juhtinud Mait Kaselol, altkäemaksu võtmise ja rahapesu kahtlustus on klienditeeninduse osakonda juhtinud Julia Litvakil ning haldusosakonna juhil Aare Tederil. Hoiuseid oli pangas 2017. aasta lõpus 192 miljonit eurot, millest 51 protsenti kuulus mitteresidentidele ja kõigist hoiustest viiendik kuulus maksuparadiisi klientidele. Finantsinspektsioon on välja toonud panga haavatavuse makseteenusel põhinevale rahapesule, sest äristrateegia on suunatud mitteresidentide teenindamisele. Nad on praeguseks üks vanimaid tegutsevaid kommertspanku, mis asutati detsembris 1991. Alates 1. juulist 2019 tegutsevad uue nimega AS TBB pank, aktsiakapitaliga 25,5 miljonit eurot.
Langevad Rehe ja Kitt
Välispankade juhid ei ole leidnud õiget viisi klientide tekitatud kahtluste tõrjumiseks. Danske Bank Eesti filiaali juht Aivar Rehe valis vaikimise taktika ning eelmisel aastal nimetas Eesti Ajalehtede Liit ta selle eest pressivaenlaseks. Pidi lõpetama töö Bigbankis. Kui tulid esimesed Danske panga kahtlused, siis andis ta eksitavat infot. Pärast konkreetsete klientide tehingute lekkimist avalikkusele 20. märtsi 2017 ajalehe „Postimees” artiklis „Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha” oli tema reaktsioon kasutada intervjuus 6 korda sõna ebaloogiline. Artiklis kasutati dokumente 1,6 miljardi dollari vahendamisest, millest 1,18 oli läbi Danske filiaali.
Turuliider Swedbank õppis ja tegi teisiti. Kuigi Lätis lekkinud andmed avaldas Rootsi ringhääling SVT, siis tehingud puudutasid Eestis asunud pangakontosid. Panga esimene reaktsioon 20. veebruaril 2019 oli teadmatus ja Robert Kitt ütles „Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus, et sellised numbrid ei ole neile tuntud. Proovis rõhutada, et nemad on paljusid jaekliente teenindav pank, mille ärimudel ei ole baseerunud mitteresidentidel. Hiljem lisandusid panga avaldused, et Balti riigid on Swedbankile koduturg ning nemad ei kavatse lahkuda.
Veebruari keskel lõppes konkurss Eesti Panga presidendi valimiseks, kus Robert Kitt ei osutunud valituks. Eelistati varasemat asepresidenti Madis Müllerit ja swedbankurile kuldset langevarju ei antud. 2. mail andis Kitt intervjuu ERR-i saatele „Esimene stuudio” ja rõhutas panga tõsist võitlust rahapesu tehingutega. Sellega tegeleb pangas 100 töötajat ja mullu tehti rahapesu andmebüroole ligi tuhat teadet.
Sisejuurdluse toimumise tõttu kõrvaldas Swedbank Eesti nõukogu 17. juunil juhatuse esimehe Robert Kitti, kelle kohusetäitjaks sai Olavi Lepp. Samuti finantsjuhi Vaiko Tammevälja, kelle kohusetäitjaks ja juhatuse liikmeks valiti Anna Kõuts. Nõukogu esimees Charlotte Elsnitzi kinnitas, et põhjuseks oli sisejuurdlus, kuidas on varasemalt tõkestatud rahapesu.
Peaprokurör mure
Riigiprokuratuur oli Ansipi valitsuste ajal jätnud tegemata koostöö Vene Föderatsiooniga sealsete rahapesu kahtluste uurimisel. Nüüd on Eestis toimuv Danske filiaali uurimine selle võrra raskem. Nii Danske kui Äripanga juhtumiga tegeleb riigiprokurör Marek Vahing, kes kaotas hiljuti kohtus miljonieurose maksupettuse süüdistuse AS Tartu Mill vastu.
Peaprokurör Lavly Perling on ametis sügiseni ja tema jätkamisele on tugev vastuseis. Poliitikud saavad tema kohta materjale, advokaate kahtlustatakse talle vastutöötamises ja väidetavalt on EKRE esimees Mart Helme täielikult tema jätkamise vastu.
Eelmisel sügisel nägid televaatajad seriaalis „Pank” Rootsi kapitali poolt kohalike pankade ülesostmist. Nüüd toimub päriselus rahapesu uurimine, kus juba suleti 2 panka, Rootsi pank Handelsbanken teatas tegevuse lõpetamisest Baltikumis ja mõjukad inimesed langevad oma kohtadelt.
Virgo Kruve