Rein Ruutsoo
Ühe õige Eesti mehe mõõdu andvat välja see, kes ehitab maja, loob perekonna, kasvatab üles lapsed ja leiab harrastuse mis hoiab koos ja aitab edasi viia Eesti elu. Sellest vaatenurgast andis Kostel Gerndorf tõelise eesti mehe mõõdu kõigiti välja. Kostel ehitas koguni kaks maja, oli kolme lapsele heaks isaks ja 6 lapselapse vanaisaks. Teiste sõnadega, mureneva, aga kõigutamatuna tunduva võõrvõimu kestes toimetas ta viisil, mis kindlustus Eesti elu, – lõi meie traditsioone ja vaimsust hoidva kodu. Gerndorfi sügav kultuurihuvi leidis väljenduse eestikeelse kirjasõna kogumises. Temast kujunes üks meie erudeeritumaid bibliofiile, kelle kogude rikkus tegid Gerndorfist raamatunäitustel oodatud osaleja/kaasalööja. Rahvusliku käsitöö ajalukku süvenemisel kujunes Kostlist ka nn talurahva hõbeda (hõbeehete) asjatundja ja koguja.
Dotsent Kostel Gerndorfi kui majandusteadlase huvisuunad kujundas/vormis uurimistöö Tallina Tehnikaülikoolis professor Raoul Üksvärava õppetoolis. Tänapäevasesse juhtimisteadusse süvenemine veenis, et ideokraatliku komandomajanduse läbiv mõistuspärastamine on võimatu. Vältimatu järeldus oli, et nurjatu võõrrežiim pole ka majanduslikus mõttes jätkusuutlik. Muidugi oli sedalaadi mõtteid võimalik tollal arendada üksnes sõprade ja kolleegide lähemas usaldusringis.
Kostel Gerndorfi akadeemiline ettevalmistus ja eluvaade tegid loomulikuks, et kohe, kui avanesid esimesed võimalused Eestis uut elu ehitama hakata, pühendus ta Isemajandava Eesti ja Rahvarinde poolt arendatavate tulevikuprojektide arendamisele. Gerndorf oli üks neist, kes pani aluse Rahvarindele Tallinna Tehnikaülikoolis ja valiti 1988. aasta oktoobris selle esimesse volikogusse.
Gerndorfi panus Rahvarindele hoo sisse lükkamisel oli silmapaistev. Oraatorite, humanitaaride jne kõrval on Eesti iseseisvuse taastamisel vähem avalikku tähelepanu pälvinud, aga äärmiselt kaalukas roll olnud organiseerimiskogemusel ja praktilisel suutlikkusel. Rahvarinde esimese eestseisuse eestvedaja ülesande usaldamine juhtimisteadlasele oli õnnestunud valik. Rahvarindele selle esimese kodu rajamine Uuel tänaval oli Kostel Gerndorfi esimene kordaläinud töö. Just seal „tuksus“ Rahvarinde süda ja kujundati Eesti tuleviku määravalt vorminud otsuseid. 1990. aastal valiti ta Eesti Kongressi saadikuks. Rahvarindega selle tegevuse lõpetamiseni jäänud Gerndorfist sai üks Keskerakonna rajajaid.
Kostel Gerndorfi tõetruudus ja põhimõttekindlus jäid vankumatuks. Eesti Vabariigi nimel pakutud tunnustuse sõnastus “ülesnäidatud ühiskondliku aktiivsuse” eest sundis teda aumärgist loobuma. Tõsiasjas, et Eesti Vabariigil ei piisanud väärikust tunnistada Rahvarinde rolli meie riikliku iseseisvuse taastamisel, nägi ta põhjendatult ka enda poliitilise elu suursaavutuste päevapoliitiliselt konjunktuurset alavääristamist.
Emeriitdotsendina võttis Gerndorf oma südameasjaks Rahvarinde ja Savisaare valitsuse töö uurimise. Mälestuste kogumise, allikate koondamise, jne alustas ta Eesti lähiajaloo uurimise projekte, mis nagu ta ise selle sõnastas, „pidanuks riiklikult tähtsa ülesandena olema asjaomaste asutuste tööülesandeks“. Gerndorfi korraldusel 2018 teoks saanud Rahvarinde ajaloole pühendatud esimese konverentsi materjalide koondamine väärikaks koguteoseks, jääb üheks teda meenutavaks monumendiks.