Vaid lühikeseks ajaks sai kogu Eesti rahvas olla laulupeo meeliülendaval lainel. Ilmateate järgi pidanuks vihma tulema, kuid loodusvaimud hoidsid taevaluugid kinni ja lasid päikesel lauluväljakule paista. Kõikjal sadas, aga Tallinn oli piduliste rõõmuks kuiv. Kaks päeva oli täielik poliitiline rahu.
Sai kustuda laulupeotuli üleval tornis, kui Kaja Kallas asus jällegi toimivat valitsust ründama. Ei saa unustada tema vannet, et teeb kõik selleks, et see võimuliit kukutada.
„Kas, millal ja kuidas võtab Reformierakond uuesti võimu?” küsis temalt Toomas Sildam. Kas Reformierakonnal on plaan? Vastuseks oli, et jah on plaan ja esiteks teha kõik, et saada valitsusse!
Nüüd läheb jutt juba üsna labaseks: „On näha, et see valitsus ei tööta ja ei hakka kunagi tööle. Neid [erakondi] seob tahtmine olla võimul ja neid seob ka Reformierakonna vastasus. Aga võimul peaks olema põhjusel, et sa tahad midagi teha, Eestit edasi viivat korda saata. Praegu ju ei paista, et selliseid otsuseid saaks langetada. Ollakse lihtsalt võimul.”
Ja siis üsna imelik pööre selles jutus: Kaja Kallas:„ On selge, et teistel erakondadel on Reformierakonna suhtes ajaloost tulenevad tõrked, mis ei ole seotud minuga, kuid millega mina pean paratamatult tegelema. Küsimus on, kuidas üle saada ajaloolisest taagast.”
Vaat, siia ongi koer maetud. Reformierakonna arvukad sulitembud pika valitsemise ajal, oma alatu toiduahela loomine ja kõikidele teistele „punase joone” etteseadmine!