Rahandusministeeriumist on maksuameti värsketele andmetele tuginedes antud teada, et juulis laekus alkoholiaktsiisi 2018. aasta sama kuuga võrreldes 40 protsenti enam. Valitsuse poolt kiirkorras tehtud otsusel alkoholiaktsiisi 25% võrra langetada on olnud kiire tagasiside – viina ostetakse kõvasti rohkem, eriti põhjanaabrite poolt.
Rahandusminister Martin Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et kui veel kevadel laekus alkoholiaktsiisi kehvemalt kui möödunud aastal, siis juulis nägime selget ülelaekumist nii eelarveootuse kui ka kevadprognoosiga võrreldes. Kange alkoholi osas on kasv olnud lausa 174 protsenti.
Helme selgitas, et üldiselt saadakse augusti alguses juunikuised näitajad, kuid alkoholi ja kütuse kohta saame eelmise kuu esialgsed (ehk mittetäielikud) andmed juba järgmise kuu algul. Seega on alkoholiaktsiisi laekumise andmeid juuli kohta juba võimalik näha. Puudu on veel andmed Tallinna sadamates olevatelt suurtelt kauplustelt, ehk põhiliselt soomlastest ostjate kohta, mis teevad üldpildi igal juhul veel paremaks.
Helme sõnul on vähenenud ka piiriületused Lätti. „Numbrid pole küll väga suured, kuid tasub märkida, et piiriületuses loendatakse autode liikumist, mitte seda, palju on Lätist kaupa kaasa ostetud. Soomest tulnud ostjate hulk on kasvanud ainult mõne protsendi võrra, kuid nende poolt kaasa ostetav kaubahulk on kahekordistunud. On ilmne, et Lätti sõitjate kaasaostud on vähenenud rohkem kui sõidud ise.“
Kui alkoholiaktsiisi osas on oodata suurt kasvu, siis praegu on murelapseks käibemaks. Esimesel poolaastal laekus eelarveootusest 32 miljonit eurot vähem; kevadprognoosiga võrreldes on alalaekumine neli miljonit. Kuna juulis alles hakkasid kauplused hindu langetama, siis on loogiline, et augustis need trendid jätkuvad. Paari kuu pärast on selge, kas maksuliigutus on toonud juba sel aastal sisse suurema tulu, kui oleks olnud vana määraga oodates. Juulikuised näitajad lubavad kasvu loota.
1. juulist jõustunud alkoholiaktsiisi langetuse peamine eesmärk oli suurendada ostmist Eestist, et maksud laekuks Läti riigikassa asemel Eesti eelarvesse.