Riigi lisatoetus on aidanud kohalikel omavalitsustel paremini noori kaasata ning laiendada noorte huvihariduse ja –tegevuse võimalusi, selgus täna avaldatud noortevaldkonna riikliku lisatoetuse kasutamise tulemustest. 20 miljoni eurose toetuse eest viidi pea pooleteise aasta jooksul ellu 1800 erinevat tegevust, millest sai osa 59 tuhat noort.
„Riiklik lisatoetus jõudis õigesse kohta – selle tulemusel sai huviharidusest ja -tegevusest osa 59 tuhat noort, mida on 63% enam kui oleks ilma toetuseta. Vaadates kohalike omavalitsuste tagasisidet, siis julgen kinnitada, et praegu on Eestis hea olla noor,“ märkis minister Mailis Reps. Ministri sõnul on riigi jaoks oluline, et noored saaksid osaleda just sellistes tegevustes, mis neid päriselt huvitavad. „Mul on hea meel, et kõik Eesti kohalikud omavalitsused on sarnaselt riigile võtnud noored enda prioriteediks ning noortevaldkonna arendamisele panustatakse jõuliselt,“ lisas minister Reps. Tema hinnangul on riiklik lisatoetus äärmiselt oluline huvitegevuse ja –hariduse mitmekesistamiseks ning sellega jätkatakse.
Noored soovivad enam kaasa rääkida
Lisatoetuse kasutamise tagasisidet selgus, et paljud omavalitsused küll seavad noored prioriteediks, kuid ei kaasa neid piisavalt valdkonna kujundamisse. „Selgus, et noorte vajadused selgitati välja enim noorsootöötajate abil. Nad on kahtlemata väga oluline ühenduslüli otsustajate ja noorte vahel, kuid ei saa leppida olukorraga, kus noorte huvi üle otsustab ja selle defineerib ainult täiskasvanu,“ ütles minister Reps. „Noorsootöötaja küll tunneb noori väga hästi, kuid ta ei suuda asendada noorte kaasamist, mistap on noorte otsene osalemine väga oluline. Noored ise soovivad vägagi kaasa rääkida. Julgustan kohalike omavalitsusi senisest rohkem kaasama noori, looma ning küsima nõu noortevolikogudelt ja arvestama noorte vajadustega,“ lisas minister.
Uus võimalus parimatest praktikatest õppimiseks
Ülevaate toetuse abil ellu viidud tegevustest ja ettevõtmistest on esitatud värskes digikogumikus, mille leiab Eesti Noorsootöö Keskuse veebilehelt noortehuviheaks.entk.ee. Kogumikust leiab infot nii maakonna kui ka kohaliku tasandi arengutest ja edulugudest, teisalt ka noortega töötajatele, et õppida kolleegide parimatest praktikatest.
Toetusel oli positiivne mõju
Riikliku täiendava huvihariduse ja huvitegevuse toetust eraldati septembrist 2017 kuni 2018. aasta lõpuni. 20 miljoni eurosele riigi panusele lisandus kohalike omavalitsuste endi panus pea 82 miljoni euro ulatuses ehk pea pooleteise aasta jooksul panustati noortevaldkonda kokku üle 100 miljoni euro.
Toetuse kasutamiseks koostasid kohalikud omavalitsused piirkonna vajadustele vastava tegevuskava. Omavalitsused hindavad toetuse mõju kohaliku noorte huvihariduse ja –tegevuste võimalustele positiivseks, samuti tunnustavad, et kava koostamine aitas neil paremini mõtestada noorte rolli ja nende vajadusi.
Toetust kasutati nii huvihariduse- ja tegevuse mitmekesistamiseks kui ka kättesaadavuse parandamiseks. Näiteks loodi uusi rahvakultuuri- ja tehnoloogiaalaseid ringe, toetati tantsurühmade tegevust ja spordialadega tegelemist. Samuti panustati ka juhendajate tasustamisesse.
on KAHJUKS õigus. Õppima ei pea, korda pidama ei pea, tunnistused tuuakse koju kätte ja teha võib karistamatult mida iganes. Pole enam erikoole (Tapas vist veel erandkorras on) ega lastekodusid, vist ka lastetoad on kadunud.
Asemele on tulnud mingid LÕKid ja muud eriklassid, kus toodetakse puhast praaki. Koolid lasevad välja lollpäid ja kehaliselt mannetuid hädalisi. Ning see pidavatki olema meie helge tulevik Mailise moodi.