Tõnis Mölder, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Praegune valitsuskoalitsioon on jõudnud põhiolemuses kokkuleppele, et järgmiste aastate jooksul viiakse läbi Eesti riigi üks suuremaid ja põhimõttelisemaid reforme: muudetakse pensionisammaste süsteemi paindlikumaks ja vabatahtlikuks. Otsus, mis puudutab hetkega üle 700 000 Eestimaa elanikku ning mille mõju on oluliselt suuremgi, sest otsuse tulem puudutab ka nüüdseid pensionäre ning hetkel veel õppivaid noori. Pensionireform toob kaasa kõige suuremad muutused teises sambas, aga puudutab ka esimest sammast.
Tänane pensionisüsteem, kus kehtib kokku kolm erinevat sammast, on kehtinud alates selle sajandi algusest. Süsteem, mille kitsaskohad on olnud aastaid riigivalitsejatele näha, aga soovi ja konsensust muudatuste ning reformi osas pole saavutatud. Nüüd on valitsus põhimõttelistes osades jõudnud kokkuleppele ning tulevikus on igal inimesel võimalus võtta ise vastutus oma pensionipõlve eest.
Miks inimesed tahavad loobuda teisest sambast? Uuringud näitavad, et enamik teise sambaga liitunuid lahkuks sellest süsteemist, kuna pole loodetud tulu saanud, ning hilisemas pensionieas pole tegemist rahaga, mida saab oma soovi järgi välja võtta ning lõputult pärandada. Fakt on, et Eesti pensionifondide tootlus on arenenud Euroopa riikidega võrreldes väga tagasihoidlik ning haldustasud küllaltki suured. Inimestel puudub usk sellisesse pensionisüsteemi.
Põhilised muudatused toimuvad reformi käigus kohustuslikus teise pensionisamba süsteemis (kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, varasemalt sündinutele vabatahtlik). Kui hetkel on inimese liitumine kohustuslik, siis tulevikus saavad inimesed ise otsustada, kas olla teises sambas osalised või loota rohkem iseenda finantseerimisoskustele ning lastele, et veeta oma vanaduspõlv väärikalt ning vastu võtta üksnes riigi poolt tagatud riiklik pension. Inimestel, kes on liitunud, aga soovivad teisest sambast lahkuda ja olla ise oma varade haldamise osas peremehed, on võimalik eeldatavasti alates järgmise aasta teisest poolest esitada avaldus.
Keskmõte: Pensionireform toob kaasa kõige suuremad muutused teises pensionisambas, aga puudutab ka esimest sammast.
Avalduse põhjal on inimesel erinevaid võimalusi paigutada oma teise samba raha. Üks neist võimalustest on kasutada investeerimiskontot. On ka variant, et jätta praeguseks kogutud raha teise sambasse alles, aga mitte teha enam juurde uusi makseid. Võimalik on ka kogu kogutud summa välja võtta ning maksta sellelt riigile tulumaksu osa. Raha makstaks inimesele välja ühe aasta jooksul. Oluline on meeles pidada, et kogutud raha on mõeldud eelkõige oma pensionipõlve kindlustamiseks, mitte igapäevaste kulutuste katmiseks.
Kaudsed muudatused toob pensionireform ka esimeses sambas ehk erakorralise pensionitõusu. Riiklik pensionikindlustus ehk esimene pensionisammas on loodud solidaarsuse põhimõttel ning lähtub baasosast, makstud sotsiaalmaksust oma töötatud eluaastatel, aga ka tööstaažist.
Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on kõigil pensionidel ühesugune. Valitsuse eesmärgiks on läbi pensionireformi tõsta just pensionide baasosa. Ehk iga euro, mis on lisatud pensionide baasosale, mõjutab kõiki praegusi pensionisaajaid. Raha baasosa tõstmiseks peaks tulema teise samba reformist vabaneva riigiraha arvelt. Kui praegu maksab inimene teise sambasse kohustuslikus korras oma igakuisest brutopalga sotsiaalmaksust 2 protsenti ning riik lisab 4 protsenti, siis tulevikus saab riik nende inimeste arvelt, kes enam teises pensionisambas olla ei soovi, vabanevaid vahendeid kasutada justnimelt esimese samba baasosa tõstmiseks.
Riigikogu hakkab pensionisamba reformi menetlema sügisel ning teemasid ja lahtisi otsi on veel palju. Peamine on tänase koalitsiooni ühtne soov teemaga tegelda ning anda inimestele rohkem võimalusi olla oma saatuse sepp.