Juhtkiri: Valitsus usaldab tuleviku inimeste hoolde

Tõnis Mölder

Tõnis Mölder, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Praegune valitsuskoalitsioon on jõudnud põhiolemuses kokkuleppele, et järgmiste aastate jooksul viiakse läbi Eesti riigi üks suuremaid ja põhimõttelisemaid reforme: muudetakse pensionisammaste süsteemi paindlikumaks ja vabatahtlikuks. Otsus, mis puudutab hetkega üle 700 000 Eestimaa elanikku ning mille mõju on oluliselt suuremgi, sest otsuse tulem puudutab ka nüüdseid pensionäre ning hetkel veel õppivaid noori. Pensionireform toob kaasa kõige suuremad muutused teises sambas, aga puudutab ka esimest sammast.

Tänane pensionisüsteem, kus kehtib kokku kolm erinevat sammast, on kehtinud alates selle sajandi algusest. Süsteem, mille kitsaskohad on olnud aastaid riigivalitsejatele näha, aga soovi ja konsensust muudatuste ning reformi osas pole saavutatud. Nüüd on valitsus põhimõttelistes osades jõudnud kokkuleppele ning tulevikus on igal inimesel võimalus võtta ise vastutus oma pensionipõlve eest.

Miks inimesed tahavad loobuda teisest sambast? Uuringud näitavad, et enamik teise sambaga liitunuid lahkuks sellest süsteemist, kuna pole loodetud tulu saanud, ning hilisemas pensionieas pole tegemist rahaga, mida saab oma soovi järgi välja võtta ning lõputult pärandada. Fakt on, et Eesti pensionifondide tootlus on arenenud Euroopa riikidega võrreldes väga tagasihoidlik ning haldustasud küllaltki suured. Inimestel puudub usk sellisesse pensionisüsteemi.

Põhilised muudatused toimuvad reformi käigus kohustuslikus teise pensionisamba süsteemis (kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, varasemalt sündinutele vabatahtlik). Kui hetkel on inimese liitumine kohustuslik, siis tulevikus saavad inimesed ise otsustada, kas olla teises sambas osalised või loota rohkem iseenda finantseerimisoskustele ning lastele, et veeta oma vanaduspõlv väärikalt ning vastu võtta üksnes riigi poolt tagatud riiklik pension. Inimestel, kes on liitunud, aga soovivad teisest sambast lahkuda ja olla ise oma varade haldamise osas peremehed, on võimalik eeldatavasti alates järgmise aasta teisest poolest esitada avaldus.

Keskmõte: Pensionireform toob kaasa kõige suuremad muutused teises pensionisambas, aga puudutab ka esimest sammast.

Avalduse põhjal on inimesel erinevaid võimalusi paigutada oma teise samba raha. Üks neist võimalustest on kasutada investeerimiskontot. On ka variant, et jätta praeguseks kogutud raha teise sambasse alles, aga mitte teha enam juurde uusi makseid. Võimalik on ka kogu kogutud summa välja võtta ning maksta sellelt riigile tulumaksu osa. Raha makstaks inimesele välja ühe aasta jooksul. Oluline on meeles pidada, et kogutud raha on mõeldud eelkõige oma pensionipõlve kindlustamiseks, mitte igapäevaste kulutuste katmiseks.

Kaudsed muudatused toob pensionireform ka esimeses sambas ehk erakorralise pensionitõusu. Riiklik pensionikindlustus ehk esimene pensionisammas on loodud solidaarsuse põhimõttel ning lähtub baasosast, makstud sotsiaalmaksust oma töötatud eluaastatel, aga ka tööstaažist.

Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on kõigil pensionidel ühesugune. Valitsuse eesmärgiks on läbi pensionireformi tõsta just pensionide baasosa. Ehk iga euro, mis on lisatud pensionide baasosale, mõjutab kõiki praegusi pensionisaajaid. Raha baasosa tõstmiseks peaks tulema teise samba reformist vabaneva riigiraha arvelt. Kui praegu maksab inimene teise sambasse kohustuslikus korras oma igakuisest brutopalga sotsiaalmaksust 2 protsenti ning riik lisab 4 protsenti, siis tulevikus saab riik nende inimeste arvelt, kes enam teises pensionisambas olla ei soovi, vabanevaid vahendeid kasutada justnimelt esimese samba baasosa tõstmiseks.

Riigikogu hakkab pensionisamba reformi menetlema sügisel ning teemasid ja lahtisi otsi on veel palju. Peamine on tänase koalitsiooni ühtne soov teemaga tegelda ning anda inimestele rohkem võimalusi olla oma saatuse sepp.

5 kommentaari
  1. 2. samba 1 aasta ago
    Reply

    vabaksandmine pole sugugi mingi andekus, vaid osaline altkäemaks. See sammas on algusest peale olnud pankurite teadlik pettus ning see oleks tulnud põhimõtteliselt tühistada. Alles oleks tulnud jätta vaid 3. sammas, kus inimesel on vaba võimalus oma rahaga toita juudi pankureid.
    Pealegi pole praegune “heategu” sugugi vaba, vaid tingimuslik. Alles aasstate pärast saab inimene oma raha tagasi ja ka siis piiratud hulgal. Saan aru et laamendav valitsus on rahakoti tühjaks laaberdanud, kuid põhimõttelisi otsuseid tuleb ka teha põhimõtteliselt. Sest ega siis raha tagasisaavad inimesed seda ksukil põllul ära põletam, vaid suunavad selle kaubandusse, kust valitsus saab ikkagi oma osa tagasi. Et siis taas rahvalt rahva rahaga altkäemakse pakkudes poolehoidu kerjata.

  2. Pealegi 1 aasta ago
    Reply

    pole mingi sitanikerdamine reform, seda oleks põhimõtteline muutus. Näiteks abirahade viimine kindlasse suhtesse eelarvega. Et inimestel oleks kestev kindlustunne ning see laieneks lastele, santidele ja surmaeelikutele, kel otsest nimelist sissetulekut pole.

  3. to pealagi 1 aasta ago
    Reply

    PENSION EI TOHI OLLA MINGI ABIRAHA !
    KUIDAS SA SELLEST ARU EI SAA…?
    PRAEGU EI SAADA ARU KA SELLEST, ET SEE EI SAA OLLA TOIMETULEK… SEST VIIMANE JÄÄB KÄTTE PEALE KOORMISTE MAKSMIST.
    EGA MINA EI SAA MINNA EELARVET KONTROLLIMA JA KULUSID JMS. AGA OMA IGAKUIST LUBATUD OSA SAAN IKKA NÄHA KÜLL PANGALEHELT.
    SEEPÄRAST ERAKORRALISEKS = ERAKORDSEKS ? PENSIONITÕUSUKS KAVANDATAV 1 .SAMBA TÕSTMINE ON PENSIONITÕUS-TÕSTMINE, KUID LIIGA KÕHETU ET OLLA ERAKORRALINE.
    SEE, ET SURMAEELIKUD /nagu sa eakaid põlastavalt nimetad, mis on kasvatuse ja sisemise intelligentsi küsimus/ OMA RAHA KAUBANDUSSE JA TEENINDUSSE VIIVAD ON TÕSI SUL KÜLL. IMELIK, ET SELLEST ARU POLE SAADUD SIIANI.
    A AITÄH SELLEGI EEST. KUIGI EUROOPA JA VALGE INIMESE ELUSTANDARDIGA VÕRRELDES ON IKKA SANT-KERJUSLIK KÜLL.
    A NO SIIS KA VÄHEM OHTU VAESTEMAJJA ELIK VANADEKODUSSE SATTUDA JA SEALSESSE SURILASSE.

    • Pinss 1 aasta ago

      on loomulikult abiraha, sest juba looduslikult pole miski inimväline jõud pinssi ette näinud. Kui inimloom muutub väetiks ega suuda ennast ise toita, siis ta sureb. Pinss on seega täiesti tehislik ABIraha, tahad seda tunnistada või mitte.
      Samuti on ABIraha see, mis antakse santidele ja mida mina soovitan anda ka lastele. Ehk ka lapsed peaksid saama “pinssi”, sest nemad pole veel töötamisealised, kuid vajavad samuti toitu ja riideid. Praegu on lapsed antud vanemate hoole alla, kuid vanemad on meil teadagi kui erinevate võimetega ega suuda paljuski oma lastele soodsat lähtetingimust edasiseks eluks tagada. Kui aga tagada lastele kindel abiraha kindla suhtega eelarvesse, siis ealise erinevusega saaks seda kõik lapsed, oma vanemate majanduslikust seisust sõltumata. On mõni vanem jõukam, saab ta lapsele lisagi lubada, kuid kõik teised oleks samuti kindlustatud vajalikuga.
      Mida tähendab pinss ehk pension? Ladina keeles on selle vasteks ELATIS. Samuti alimentidel, vaid seda mõistet kasutatakse erineval juhul. Nii et eestikeeli oleks abiraha vasteks ELATISRAHA. Meil ei meeldi see paljudele sellepärast, et see on ära nöögitud moonutatud altkäemaksude ja andidena.
      Kui sa midagi ei saa näha täna, siis jutt ongi tulevikust, et sa seda vabalt saaks. Olemasolevat ära kunagi pea muudetamatuks, kõige taga on ikkagi inimesed oma lollustega, kuid nad võivad ka seda muuta.
      Abiraha tõusebki siis, kui kindel osa selle tagab. Nt praegugi moodustaks 40% 11-st miljardist 4,4 miljardit. Võta nüüd ette abiraha saajad ja jaga nendega ja 12-ga, saad ka kuuraha suuruse. Ning kui veel kaudsed maksud asendada otsese tarbimismaksuga, siis tuleks ka loodud väärtuste eest tasuda töötajatele täiel määral, see tähendaks aga ligikaudu palga 2-kordistumise. Ning kui 2-kordistub palk, 2-kordistub ka abiraha. Sisuliselt oleks keskmine palk praegustel andmetel 2500€, abiraha aga 1300€. Need arvud on ligikaudsed, sest mul pole täpseid andmeid. Kui ka need arvud on väikesed, siis ikka on seal kärss kärnas ja kümnendik leiab ikka põhjuse virisemiseks.

    • Mis 1 aasta ago

      saab sul olla surmaeeliku vastu? Inimese eluiga ongi jaotatud 3-ks:
      1. sünnijärgne – lapseiga – alustab elu, kuid pole veel töötamisealine;
      2. täiskasvanu – töötamisealine;
      3. surmaeelne – vanuriiga – valmistub elu lõppemiseks.
      Kui sündi saab ära hoida, siis surm tuleb 100% ehk meie maailmas pole midagi kindlamat kui surm. Ja kui sa enam ei tööta (ise ei suuda), siis sinu järgmine järk ongi surm.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.