Kõlvart: Lasnamäele tuleb anda võimalus, mitte teda peatada

Mihhail Kõlvart. Foto: Madis Sinivee/Scanpix

Venekeelsele elanikkonnale tuleb anda tegelik võimalus eesti keelt õppida, mitte varjutada probleeme vaenu külvava poliitilise retoorikaga, ütles Keskerakonna aseesimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kommenteerides riigikontrolli auditit.

Mihhail Kõlvart osutas, et riigikontrolli audit täiskasvanute eesti keele õppe olukorrast on tähelepanuväärne – esimest korda tunnistati  riigi tasandil, et probleem pole keeleõppijate tahte puudumises, vaid võimaluste puudumises avaliku sektori poolt.

“Nõudlus eesti keele kursuste järele on kümme korda suurem kui pakkumine. Riiklikult rahastatud keeleõppekursuste järjekord kestab pool aastat. Kahjuks räägitakse poliitilisel areenil ikkagi sellest, kuidas kusagil on migrandid, kes ei taha midagi eesti keelest kuulda ega teada ja kelle vastupanu on vaja murda,” märkis ta.

“Vaatamata sellele, et eesti keel on põhiseaduslik prioriteet, pole suudetud viimase 28 iseseisvusaastaga luua adekvaatset keeleõppe korraldust,” ütles Kõlvart. „Eesti keele õpe täiskasvanutele toimub pikaajalise kavata, piisava rahastuseta, kusjuures suur osa rahastusest tuleb hoopiski välisriikidest,” ütles Kõlvart.

Kõlvart osutas, et tegelikult on vene kogukonna muredega kursis inimestele ammu teada, et eesti keele õppe vägagi fundamentaalses küsimuses valitseb lühiajaline, projektipõhine lähenemine.

“Nüüd on ka riiklikul tasandil tunnistatud seda, et tulevikuperspektiiv on murettekitav, sest puuduvad peamised instrumendid – õpetajad ja neid ei tule ka juurde,” lisas Kõlvart. “See peaks panema poliitikuid mõtlema, et vaenu õhutava retoorika asemel tuleb lahendada praktilisi küsimusi.”

“Kõik need auditis välja toodud sümptomid kehtivad ka siis, kui räägime eesti keele õppest vene koolides. Ka seal on aastaid juhitud tähelepanu, et pole õpetajaid, pole metoodikat, piisavalt materjale, pole süsteemset lähenemist. Paraku võetakse seda kõike ainult otsitud vabandusena, kuigi probleemid on tõsised,” ütles Kõlvart.

Kõlvart avaldas lootust, et lõpuks jõuab pärale arusaam, et eesti keele oskust ei saa parandada lihtsalt otsusega, et nüüd hakkavad kõik ühekorraga eesti keeles õppima. “Ma loodan, et mõistetakse sedagi – eesti keelt võib õppida eraldi keeletundides, õppides samal ajal teisi õppeaineid emakeeles. Eriti seda olukorras, kus riigil puuduvad mitte üksnes emakeeleõpetajad, vaid ka õpetajad, kes suudaks õpetada matemaatikat ja füüsikat eesti keeles,” ütles Kõlvart.

“Eesti keel on kultuuriline ja sotsiaalne väärtus ning lõimumise mehhanism. Aga kindlasti ei saa see olla hirmutamise relvaks,” ütles Kõlvart. “Kui keeleinspektsioon tegeleks pigem keeleõppe positiivse motiveerimisega, toetamisega, oleks sellest rohkem kasu ja meil oleks rohkem inimesi, kes seda keelt oskaks. Lasnamäe ei vaja peatamist, ta vajab paremaid võimalusi,” märkis ta.

2 kommentaari
  1. Asi 5 aastat ago
    Reply

    pole üldse rahas, vaid selels, et siinsetel mutukatel pole eesti keelt vaja. Kui ligi pool on mutukad, siis saavad nad vabalt ainult oma vahenduskeeles lävida. Kodus võivad juudid küll rääkida ivritis või jidišis, tatarid tatari keeles, kuid väljas suheldes minnakse pigem üle vene keelele kui eesti keelele. Ehk eesti keel pole saavutanud suhtluskeele taset.
    See pole enam käsukorras lahendatav. Ka ei aita siin mutukate keeleoskuse kasv. vaja on majanduslikku hooba. See tähendab mutukate panemist ebamajanduslikku seisundisse, kui nad ei oska ega taha suhelda eesti keeeles. just MAJANDUSLIK hoob on see, mis lahendab keeleküsimuse. Seni aga külvate lennukilt raha aga suhtlemine käib ikka mitte eesti keeles.

  2. Nimelt 5 aastat ago
    Reply

    on meil liiga palju mutukaid, kes on kambastunud. See on sama lugu nagu siiameelitatavate muslimitega. Kui nad on üksikuti üle Eesti laiali, ei saa nad moodustada kampu ning nad on talutavad. Kui aga kümneid paigutada ühte kohta, siis on kambad juba sünnitatud ning eestivaenulikkus kasvab edukalt. Praegu hoiatame end ja teisi just muslimite ja muude mutukate sissetungi vastu, kuid sama lugu on juba juhtunud pärast 1940.a sissetungi NSVL-i poolt. Meil on 1/3 mutukad, enamus neist vihkavad eestlust, lisaks veel eestlased ise. Nii ei saagi me loota, et kampadele saabuks kiire lõpp. See on võimalik vaid aegamööda, kui just keeleoskamatud ja keelevihkajad siit välja suruda ning eestlaste osakaal kasvaks üle 90€. praegu on see vaid 0,…%, järelikult pole eestluse võitu loota niipea. Samuti jäävad kõik eestimeelsuse kõned seest tühjadeks, sest ükski neist ei puuduta asja juurikat.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.