Soomes valimiste korraldamise eest vastutavad ministrid on väljendanud vastuseisu e-valimistele ja järgneva nelja aasta jooksul sellega ei tegelda. Välisriikide sekkumise hirm on paberil hääletamise juurde jäämise põhjus.
Soome sai 6. juunil sotsiaaldemokraadi Antti Rinne valitsuse ja sellega muutusid valitsuse eesmärgid. Eelmine Juha Sipilä keskerakondlik valitsus oli 2016. aastal strateegiliseks eesmärgiks seadnud tulevikus interneti teel valimise. Alles oleks jäänud ka paberil valimine.
Valimine on justiitsministri vastutusala, mida nüüd juhib Anna-Maja Henriksson (RKP). 16. juulil ütles ta Suomi Areena üritusel Poris, et „meil ei tuleks minna süsteemile, mis on sõltuv selle kaitsmisest. Sellist riski ei peaks võtma.” Paberile kirjutamist nimetas ta turvaliseks valimisviisiks.
Valimised kuuluvad ka siseministri valdkonda, ning Maria Ohisalo (Rohelised) seisukoht oli sama. „Soovin siseturvalisuse eest vastutava ministrina, et hoiame kinni vanast ja toimivast valimiste korrast. Sellele ei pääse kergesti võõraste riikide mõjutused vahele.” Samal üritusel tõdes professor Kimmo Grönlund Åbo Akadeemiast, et Soome valimiste süsteem toimib hästi ja valimiste tulemustes ei ole kahtlusi.
Justiitsministeeriumi töörühm ei soovitanud elektroonilist hääletamist ka detsembris 2017, kuigi varasem töörühm (2013–2015) oli seda soovitanud. Riskidena nimetati valimistulemuse laialdane manipuleerimine, valimiste häirimine teenusetõkestuse rünnakutega ja valimiste salajasuse laialdane murdumine.
Proovimisest loobuti
Soomes testiti oktoobris 2008 kohalikel valimistel Uusimaa maakonnas elektroonilist hääletamist valimismasinatega jaoskonnas, aga see lõpetati. Probleemid olid valijatele hääletamiseks antud kaartidega, kui hääletus jäi lõpetamata ning 1,9% häältest (232) jäid andmata.
Soomes ei kasutata Eesti sarnast ID-kaarti laialdaselt ning inimeste elektrooniline tuvastamine internetis käib läbi pankade. Erasektori pakutud teenus on tasuline ja igal pangal on see omaette.
Soome valib paberil ja valimiste kaotajad ei süüdista hääletusviisi ega kahtlusta välisriigi sekkumist, nagu toimus e-valimistega Eestis ja valimismasinatega USA-s.
Virgo Kruve