Riigihalduse minister Jaak Aab tutvustab teisipäeval Eesti linnade ja valdade liidu volikogu liikmetele haldusreformi tulemusi ja valitsuse edasisi plaane riigireformi elluviimiseks, seda eelkõige regionaalpoliitilises vaates.
„Riigireform on valitsuse prioriteet,“ rõhutas Aab kohtumise eel. „Soovin kohalike omavalitsuste esindajatega riigireformi edasised sammud koos üle vaadata ning läbi arutada nende ettepanekud ja murekohad. Eelkõige on fookuses riigitöökohtade pealinnast väljaviimine ning riigimajade projekt. Neil on kahtlemata suur positiivne regionaalne mõju, sest nii suureneb riigi kohalolek maakondades.“
Valitsus kiitis augusti alguses heaks riigireformi esialgse tegevuskava aastateks 2019-2023 ning toetas sealhulgas ka üle-eestilist regioonidesse värbamise põhimõtte juurutamist avalikus sektoris. Sellega soovitakse soodustada avalikus sektoris asukohast sõltumatut ja pealinnavälist värbamist seal, kus tööülesanded ja töökoha profiil seda võimaldavad.
Riigimajade rajamise eesmärk on sarnaste teenuste pakkumine ühest asukohast, riigiteenistujate suurem koostöö asutuste üleselt ning kaugtöökeskkonna loomine. Riigimajad luuakse kõigis maakonnakeskustes peale Tallinna ja Tartu.
Riigireformi esialgse tegevuskava viis olulisemat suunda on tegevuspõhisele eelarvele üleminek, riigiasutuste valdkondlikud ümberkorraldused, tugitegevuste konsolideerimine, bürokraatia vähendamine ja regionaalpoliitika.
Lisaks tutvustab Aab linnade ja valdade liidu volikogu liikmetele haldusreformi tulemusi ning osalt just reformist tõuke saanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni plaani. „Pärast linnade ja valdade liiduga kohtumist ongi meil veel samal päeval toimumas ka KOKS-i revisjoni ekperdikomisjon, kus arutame üheskoos valdkonna spetsialistidega, millise aja- ning tegevusplaaniga me omavalitsuste seadusandluse üle vaatamisega edasi lähme. Minu selge soov on anda pärast haldusreformi võimekamaks muutunud linnadele ja valdadele suuremat otsustusõigust ja vastutust.“