Peagi algaval kooliaastal tahetakse Eesti hariduselus ette võtta mõningaid tõsiseid uuendusi. Üks neist on väga tähtis – loobuda põhikooli lõpueksamitest. Sellega seoses tuleb rääkida ikka ja taas arukuse allakäigust.
Uuenduse selgituseks on väidetud, et „kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile“. See paraku näitab vaid osa inimeste asjatundmatust motivatsiooni mõistmisel. Aga kui lisati veel, et „lõpueksamite asemele pakub riik teisi võimalusi /tagasisideks/ põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta“ (samas liigume ju kohati hindamisvabade koolide suunas), siis on selge, et haridusametnikud on valinud ka Eestile ameerikaliku (avaliku) kooli tee, kus sisulist haridust ei saa – see tähendaks aga väikerahva hariduse ja kultuuri allakäiku juba paari põlvkonna jooksul.
Kui 2018. aasta suvel ajakirjandus kajastas, et mitmes Euroopa riigis on inimeste arukuse (IQ) langus viimase põlvkonnaga olnud 7 standardpunkti, siis meil sel teemal arutelu ei alanud, sest nende kuue riigi hulgas oli ka Eesti (!?) – Soome, Norra, Hollandi, Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrval. Kas meid „rahustab“ heaoluriikide naabrus või kiidame end häbitult edasi?
Oma rumaluses me ilmselt ei mõista sellise protsessi tähendust tulevikule!
TÜ Psühholoogia Instituudis selgus Merle Kõrgesaare uuringust juba 2013. aastal, et ainuüksi aastate 2001 ja 2012 võrdluses langes abiturientide arukus (IQ) Eestis üle 8 (!) standardpunkti. Et uuritud valim (N=1328) kujutas läbilõiget neist aastaist, on tulemus usaldusväärne – näitab ka kodu ja kooli rolli „protsessis“. Ilmnes veel, et tütarlaste arukuse langus oli suurem kui poistel…
Teaduslike uuringute kõrval on oma väärtus ka empiirilistel tähelepanekutel (kogemustel), rääkimata teaduskirjanduse ja eri olukordade analüüsist. Kui eakamad kolleegid TÜ-st ja TTÜ-st toovad näiteid tänaste tudengite vaimse taseme langusest (kasvõi teksti mõistmisel), siis kinnitan seda taas omalt poolt. Haridusametnikud on pikalt üldsust hullutanud nn PISA-testide tulemustega. Meilgi suureks eeskujuks peetud Soomes on kasvatusprofessorid nüüd selgelt välja öelnud, et PISA ei näita koolis õpitavat ja nn. moodsad õppemeetodid on õpetuse taset Soomeski alla viinud…
Maailmas on võtmesõnaks „heaoluühiskond“ väliste-ilusate humaan-liberaalsete elupõhimõtetega, et inimesel (ka lapsel) peab kõikjal olema mõnus ja õnnelik olla! Aga just see ongi vastuolus arengupsühholoogiaga või ka looduspärase elukäsitlusega… Juba varakult peaks laps kokku puutuma elu keerukusega (ka tööga) ja raskustega ning püüdma neist jagu saada.
Just põhikoolis on vaja ka läbi raskuste õppida –salvestada oma püsimällu teadmisi, mida edaspidi saaks kasutada mõtlemisel (nüüdisaegne imeseade „nutikas“ rumalat, kehva mõtlemisvõimega inimest ei aita!). Siis hiljem ei tekita õppimine (kasvõi matemaatikas jm reaalainetes) ja põhikooli lõpueksamid stressi. Argielus toimuv muutub noortele edaspidi mõistetavaks…
Loodame, et Eestis jätkub veel arukaid inimesi sellise „paranduse“ peatamiseks! Teatavasti on ennegi eksameid kerglaselt üritatud saata ajaloo prügikasti, aga ikka edutult.
Peep Leppik, pedagoogikateadlasest õpetaja (juba 55 aastat)