2. september 2019
Eesti pensioniuuringu kohaselt tunneb vaid 10 protsenti vastanuist, et neil on piisavalt varasid ja säästusid, et pensionipõlves toime tulla.
63 protsenti inimestest peab oma pensionipõlve kindlustamist väga oluliseks, kuid vaid ligi neljandik tunneb, et on selle kindlustamisele piisavalt mõelnud, teatas Luminor.
Uuringu kohaselt muutub pensionipõlve kindlustamine vanuse suurenedes inimestele ootuspäraselt järjest olulisemaks. 17-36-aastaste vastanute hulgas peab seda tähtsaks 48 protsenti, kuid 37-60-aastaste hulgas 69 protsenti ning vähemalt 61-aastaste hulgas juba valdav enamus ehk 86 protsenti.
Pensionipõlve kindlustamise olulisus ei peegeldu panga teatel aga inimeste kindlustundes. Vaid 10 protsenti vastanutest tunneb, et neil on piisavalt varasid ja säästusid, et pensionipõlves toime tulla. Kindlustunde protsent on madal kõikide vanusegruppide lõikes. Vastustest tuli välja ka soolõhe – meestest on enda hinnangul piisavalt varasid 13 protsendil, naistest vaid 8 protsendil.
“Uuringu tulemused näitavad, et kuigi pensioni kindlustamine on inimestele oluline, tunnevad nad end sellega seoses jätkuvalt nii-öelda lageda taeva all olevat. Kuigi suurimaks probleemiks on säästude vähesus, ei pühenda me sellegipoolest piisavalt aega oma vanaduspõlve planeerimiseks ja säästmiseks nii, et meie pensionipõlve unistused ka tegelikult reaalsuseks saaks,” ütles Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu pressiteates.
Samas märkis ta, et võrreldes Luminori kahe aasta taguse elanikkonna uuringuga on nüüdseks enda hinnangul pensioni kindlustamisele mõelnud inimeste arv kahekordistunud.
“Nagu näha, on pensionireformi ümber toimuv arutelu tõstnud pensioniteema tähelepanu alla ja pannud inimesed rohkem mõtlema oma pensionisäästudele ning täiendavatele kogumisvõimalustele,” lisas Rajasalu.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada hinnanguid riiklikule pensionisüsteemile ning mõista paremini inimeste ootuseid ja meelsust seoses pensioniga. Uuringus osales 1599 inimest Luminor Pensions Estonia teise pensionisamba klientide seast.
BNS
%% ei näita sisuliselt midagi. Ja kui, siis pigem inimeste luulu, mis lollusi nad siis küll teeks, kui nad oleks miljonärid.
Samuti tuleb arvestada, et kümnendik inimestest on alati kutselised virisejad, ka rikkurid.
Ümbertoimuvat külalelu jälgides võin öelda, et surmaeelikud saavad oma eluga suurepäraselt hakkama. Ja kes viriseb, siis see on suitsetaja ja jota. Need tõesti veavad pinsist pinsini otsi kokku. Kuid see on nende viga.
Teine liik, kel võib rahast puudu tulla, on haiged. Kuid ka neist on 90% ülekaalulised ehk südamehaiged ning oma hädades on nad ise süüdi. Aga nõuavad odavaid või koguni tasuta ravimeid.
Hädas pole ka üksikud vanamutid, kes elavad suuremas maamajas, kuid üksi, sest vanamees on lännu ja lapsed samuti. Maja aga laguneb ning remont on ka kohalike ehitajate jaoks kallis. Kuid seegi kallidus on suhteline, sest pärast remonti kõlbaks maja veel 10 aastat. Kuid korraga suurt väljaminekut mutike ei kannata, tahab ikka kirsturaha sukasääres hoida. Ehkki tervisega kõik korras ja elab ka Viha-Kersti üle.
Nii et viga on ikkagi meie elukorralduses ja väärates hinnangutes oma elamisviisile.
Kui nüüd sisuliselt hinnata, siis kindlasti vähemalt 95%-l mingit häda kurta pole alust ja need küsitlused kõlbavad ainult Kesknädala ja muude udujutlustajate lehtede veergudele rahvalollitamiseks.
MIDA SIIS VEEL TUNNEVAD PRAEGUSED PENSIONÄRID ???!!!
Ehk osad neist ostsidki ” varasid” mõne odava korteri väikelinnas, aga seadused ei jõudnud järele ja puuküürnikud
tegid nad veel vaesemaks, müügihinna lõid aga alla võileivahinnaks kohanikud suurnikud ja volinikud ainuoksjonitel, omav. abiga, mõni tahtis osta maad, aga riigikogul kulus 10 a aega maaseaduse koostamiseks ja seejärel võis karta maamaksu ja vanus tuli juurde ja jõud selle maaga toimetada kadus.Kuld? No nende palkade juures mis saadi … ja mis sest kasu, kui kokkuostjad kasutavad raskustes kullamüüjaid alati ära. Rängalt, nagu antiigimehed ikka.
Aga seda fondide asja ei usalda ma praegu ega usaldanud siis. Mis pole sinu käes,see POLE sinu käes.
Hoiad sa oma käes, siis rahareformi puhul pank ei vaheta su raha ja pangadki lähevad-teevad pankrotti.
Paljud neist jäid ka haigeks ja nende pensionn´iiga suurendati 8 a võrra, makstes neile toimetulekut, mitte ei lstud neid “enneaegu” vanaduspensionile, kuigi staazi neil oli.
SA OLED ISE ÜKS TIGEDIK, KES IGAL VÕIMALUSEL VIHASTAB OMA MÖLAGA, NAGU IRISEV VAMPIIR.
MIS TEAD SINA TEISE INIMESE ELUST.???
SEDA,MIS ÕELUTSEMISEKS VAJA – TUNNELNÄGEMINE SUL. NAGU LÄBI TIGEDUSETORU VAATAKS.
1. MAAL EI SUUDA PALJUD VANAINIMESED ISE PÕLLUL TOITU KASVATADA. TEGELIKULT EI TOHIKS SEDA TEHA NEIST KEEGI ROHKEM KUI LÕBU PÄRAST.
2. MITTE KÕIK EI SUUDA RATTAGA SÕITA.
3. MINA NÄIT. EI SAA 10 SAMMUGI JOOSTA, SELMET MUUD KOORMUST TALUDA. 8 km KÄIMINE VÕI RASKETE POEKOTTIDE TASSIMINE TEKITAB 3 PÄEVASE VOODIREZIIMIGA VERERÕHUKRIISI. Muidu jätan normaalse, terve, lõbusa inimese mulje. Käin, räägin, tegutsen. Ei kurda kellelegi ja sestap arvatakse et liiga hea elu.
4.SESTAP VAJA ABIVAHENDEID, MIDA MA EI SAA EGA KA MINGIT ABI VALLALT, SEST SEE MIS MAKSUDEST JÄREWLE JÄÄB MAHUB TÄPSELT TOIMETULEKUSSE. = ELAN PENSIONIEA TOIMETULEKU SUURUSEST RAHAST ,NAGU TÖÖTUD, MITTE VANADUSPENSIONI SUURUSESTKI.
5. ELUSKI EI OLE SUITSETANUD, KÜLL AGA SUITSU SISSE HINGANUD SUITSEVATEST AHJUDEST, KATELDEST.,NAABRITE KORSTENDEST, SEST PAKETTAKNAID ENDALE LUBADA EI SAA.
6. ALKOHOLI KUI TARVITASIN, SIIS VÄHE JA VÄGA KVALITEETSELT KOOS KOLLEEGIDEGA KUI TALLINNAS TÖÖTASIN JA ELASIN:, nüüd südame pärast ei julgegi.
NÜÜD EI JÄTKU MITTE MILLEKSKI – ÄRA MÖLISE SIIN _MINE JA NÄRI MURU OMA TIGEDUSES, KADE PENSIONIEELIK., või on sul peas midagi väga valesti…
PENSKAR TULEB RATTAGA JA VAJUB POE EES KOKKU JA SUREB SAMAS, TEINE LÄHEB TALVEL VÄLJA JA SURNUKEHA TUKEB AIA KÜLJEST LAHTI KISKUDA, ON JUHTUMEID, KUS VÕETAKSE ÜLEDOOS TAVARAVIMIT, ON JUHTUM KUS KEEGI PÕLETAS ENDA / juhuslikult sest ahi vilets või tahtlikult …, KEEGI LÄKS RONGI ALLA, KOGEMATA? POLNUD KÜLL PENSKAR, AGA EI SAANUD ELUGA TOIME. KES TEDA AITAS ?
OMAV.? LUBAGE NAERDA.TÖÖBÜROO. ? NAERULAGIN.
VANAINIMENE EI OLE KUNAGI TERVE !!! SEST TA ON VANA! TA ORGANID ON KULUNUD, JA EESTIS ÜLEMÄÄRA KULUNUD, SEST NEIST EI HOOLITA EGA HOOLITSETA NENDE EEST VAJALIKUL MÄÄRAL, NII, NAGU NAD SEDA TEGELIKULT VAJAVAD, VASTAVALT OMA SOOVIDELE.
NAD TÕMBUVAD NURKA JA VARJAVAD END NAGU HAIGED LOOMAD ,ET SINUSUGUSED NEID NENDE KODUST HOOLDUSASUTUSSE EI SATUKS VÕI NEED, KES NENDE HOOLDEKODUDE PEALT TEENIVAD MINGIL MOEL:
JA ÜLEKAALULINE MA KA EI OLE, VAID VEIDI ALAKAALULINE, MIS POLE NENDE SANDIRAHADE JUURES KERGE – DIEETI PIDADA. VANASTI OLIN SALE KUI BALERIIN JA KESKKOHAST SAI 2 SÕRMEGA ÜMBERT VÕTTA.
ÜLEKAALUISED ON NOORED JA KESKMISED , KUNA LUBATAKSE MÜÜA ÜLESOOLATUD; ÜLESUHKRUSTATUD,
RASVATATUD TOITU. ISEGI LEIVAS, SAIAS, JOGURTIS SUHKUR SEES, HEA VEEL KUI ASPARTAAMI POLE. KONSERVID ALUMIINIUMIST TOPSIDES, ENAMUSES GLUTAMAATI MIS SÕLTUVUSAINE, KÖÖGIVILJAD MÜRGISED.
PRAEGU SIND RESPEKTEERITAKSE – KÄSI PESEB KÄTT SEADUSE ALUSEL- SAAB SUST PENSKAR SAAD KÕIK TAGASI 10x NEED HÄDAD MILLEST SIIN IRVITAD. OLGU SEE NII! SU KÕNED ON ALATUD JA ALATI SUUNATUD
VANAIIMESTE VASTU. SEE ON MANIAKAALNE MÕTTEVIIS ! MILLISEID TEGUSID SEE VÕIB ESILE KUTSUDA,
TEEN ETTEPANEKU PSÜHH. KONTROLLIDA SIND.
JA KUI REMONTI RAHAKOTT EI KANNATA PENSIONÄRIL, ERITI ÜKSIKUL JA ALL A KESKMISE PENSIONIGA,ISEGI HÄDAVAJALIKUKS, MIKS SIIS OMAV. APPI EI TULE??? SAID NAD JU RIIGILT SUMMASID JUST PENSIONÄRIDE JA INVAL. ABISTAMISEKS.
LAS SIIS KOHALIKUD TÖÖTUD VÄLJA ÕPETADA REMONTE TEGEMA v.a. ELEKTER, JA NEILE TÖÖ VÕIMALDADA. MUIDU JÄÄVADKI TILKUMA JA JOOMA JA TÕSTETAKSE ELAMISPINNALT VÄLJA JA LEHKAVAD SIIS PISSI JÄRELE, ET BUSSIS HURJUTATAKSE.
võiksid mölisemise asemel tuua eelarve, miks sul majaremondiks ei jätku sentigi ja kui ei jätku söögikski, siis miks sa seni pole nälga surnud?
JA KUI INIMENE KIRSTURAHA KOGUB, SIIS ON TA IMETLUST VÄÄRT ! MILLEST KÜLL.JU SEE ON TALLE VÄGA OLULINE JA SUL POLE SIIN ÕIENDADA-HALVUSTADA MIDAGI.
KIRSTU TA EHK SAAB, AGA KEEGI EI KINDLUSTA TALLE OMA PLATSI JA SEDA, ET SINNA PEALE EI MAETA KAS ENNE VÕI PÄRAST TÄHTAJA MÖÖDUMIST:
KES ÜLDSE TEMA SOOVE ARVESTAB, ISEGI “LÄHEDASED” EI ARVESTA, MIS SIIS ÜKSIKU PUHUL… AHJU VÕI ÜHISHAUDA. OLEN KÕNDINUD ÜLE VAESTE ÜHISHAUA, KOLE TUNNE, ALLA VAJUNUD NÕGUS. SEISIS VARDA OTSAS PLEKKTAHVEL NIMEDEGA, NÜÜD POLE SEDAGI. NEIST KES MAETUD JA PUUDUSID NIMED, KEDA EI TUNTUD.
OMAV. HOIAVAD MAAD KOKKU JA MATAVAD PEALE SAGELI ENNEAEGU ,ET MAAD KELLELEGI ODAVALT MÜÜA.KARTULIPÕLD KALMISTU KÕRVAL…
KA ON ÄÄRMISELT KÜÜNILINE JA JULM NÕUDA VANADELT HAUDADE EEST HOOLITSEMIST, MIS NEILE ON TÕESTI OLULINE JA SÜDAMES VALU, ET NAD EI JAKSA, JA TULEB KAUGELT SÕITA, EHK ÖÖBIDAGI, EI OLE RAHA JU, EI OLE FÜÜS. JAKSU, SÜDAMEVALU MISSUGUNE!
SELLE ASEMEL PANNAKSE KOLLASED SILDID JA ÄHVARDUS PEALEMATMISEKS. TEAN KOHTA, KUS SEE TOIMUS KA KORRASTATUD HAUAGA -PIIRDED, KIVI, GRAANULID PINNAST KATMAS, SEST SUGULASED ELAVAD VENEMAAL.
KAS SE:LISEID ASJU EI PEAKS KONTROLLIMA ? JA ABISTAMA. JA AUSTAMA.
IKKA VÄGA HALVASTI KÄIAKSE MEIL VANADEGA ÜMBER.