Hvala, Sloveenia!

25.09.2019

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees  

Hvala tähendab sloveeni keeles tänu ja kiitust. President Kersti Kaljulaidil koos ametliku delegatsiooniga ning grupi ärimeestega on nüüd põhjust tänada oma võõrustajaid. Riigivisiit õnnestus ning osutus lausa vajalikuks.

Eelmine kord käis Sloveenias riigivisiidil Eesti riigipea Lennart Meri 1997. aastal. 2012. a. detsembrist alates juba seitsmendat aastat Sloveenia presidendiks olev Borut Pahor tundis hästi ka president Toomas Hendrik Ilvest.

Kersti Kaljulaidiga on president Pahor kohtunud mitmetel rahvusvahelistel foorumitel ning nendel sageli ka kõnet pidanud või esindanud oma riiki vestluspaneelides.

Sedakorda võtsid nad osa Bledis toimunud traditsioonilisest strateegilisest foorumist, millel rahvusvahelist haaret ja mainet. Mul oli võimalus ja au osa võtta kõigist presidendi kohtumistest alates kõige kõrgemast tasandist.

Asjalik oli kohtumine Sloveenia peaministri Marjan Šareciga, kes kiitis ja tänas Jüri Ratast kahe riigi valitsuste vahelise pideva ja toimeka koostöö eest. Oleme ju samameelsed partnerid nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. Tõdesime, et kaubavahetus meie riikide vahel võiks olla intensiivsem, ennekõike IKT-sektoris.

Üsna märkimisväärne on koostöö ka keskkonnaprobleemide lahendamisel. Sloveenia plaanib EL-is täita oma 25-protsendise eesmärgi taastuvenergia valdkonnas; praegu jääb sellest paar protsenti veel puudu.

President Kaljulaid tänas Sloveeniat Eesti PPA-le omistatud riikliku medali eest, millega tänati eestlasi abi eest põgenikevoo ohjeldamisel Sloveenia–Horvaatia piiril mõned aastad tagasi.

Sloveenia on muu hulgas toetanud Eesti seisukohti ÜRO Julgeolekunõukogus. Teame, et meie seisukohad pole alati kattunud Venemaaga suhtlemises. Erinevad on meie arusaamad ka põllumajanduse otsetoetuste alal. Sloveenia otsetoetused on koguni 110% Euroliidu keskmisest hektari kohta, seetõttu nad ei toeta otsetoetuste ühtlustamist, kartes, et sedaviisi väheneksid nende otsetoetused. Eesti on aga huvitatud otsetoetuste ühtlustamisest tagamaks meie põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused karmil ühisturul.

Sloveenia on teinud mõndagi edendamaks Lääne-Balkani maade lähenemist Euroopa Liidule ja NATO-le. Eesti on aga teatavasti alati toetanud Euroopa Liidu laienemisprotsessi. Meie arvates tuleks avada ühinemisläbirääkimised Albaania ning Põhja-Makedooniaga. Viimase puhul toonitame alati Prespa lepingu olulisust.

NATO tasandil toetame Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina liitumist alliansiga, kuna peame oluliseks lahtiste uste poliitikat.

Veelgi enam koostööd

Mõndagi on tehtud ja veel rohkem on plaanis hariduskoostöö vallas. President Kaljulaid pidas sisuka ja hoogsa loengu Bledi juhtimiskorralduse-koolis ning vastas paljudele küsimustele.

Sloveenia on toimekalt arendanud Kolme Mere Initsiatiivi, korraldanud tippkohtumise ning jagab sellelgi teemal meiega samu seisukohti ja väärtusi. Eesti on juba alustanud ettevalmistusi Kolme Mere Initsiatiivi tippkohtumiseks Tallinnas järgmise aasta juunis. Loodame, et näeme siis tippkohtumisest osavõtjate seas ka president Pahori.

Koos visiidi kaasa teinud Eesti–Sloveenia parlamendirühma esimehe Martin Repinskiga arutasime oma Sloveenia kolleegidega võimalusi parlamentidevaheliste sidemete edendamiseks. Selleks on juba praegu ellu kutsutud mitmed koostööformaadid, mida alati on võimalik täiendada.

Kultuurikoostöö perspektiividest rääkides pakkusin välja mõtte tõsta uuele tasemele mõlema riigi rahvusooperite vahelised kontaktid. „Estonia“ teatri nõukogu liikmena on mul sellele võimalik ka kaasa aidata. Hea võimaluse pakub juba aasta 2021, mil Sloveeniast saab kuueks kuuks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Oleks ju tore, kui Sloveenia rahvusooper või balletitrupp esitaks oma lavastusi kas „Estonia“ laval või Saaremaa ooperipäevadel. Kumbki president pidas seda mõtet edasiarendamise vääriliseks; sama tunnistasid ka mõlema riigi suursaadikud.

Loomulikult on endiselt avatud mitmesugused võimalused turismi edendamiseks meie riikide vahel. Sloveenia on piltilusa loodusega õdus riik; Bled koos oma võluva järvega tundub otsekui teatridekoratsioon. Talvel on aga kutsuvaks magnetiks Bledi lähedal asuv rahvusvaheline suusakuurort Pokljuka, kus on edukalt võistelnud ka Eesti sportlased. Sportisid, muide, Bledis ka presidendid. Nad tegid peaaegu et paduvihma trotsides rulluiskudega paraja tiiru järvekaldal. Finišeeriti diplomaatiliselt korrektselt, s.t ühekorraga. Miks ka mitte, sõbrad nagu me oleme.