Valitsus andis neljapäevasel kabinetinõupidamisel ministeeriumitele suunise otsida enda valdkonnas täiendavaid võimalusi Ida-Virumaa arengu toetamiseks, tuleval aastal on programmi eelarve 5,1 miljonit eurot.
Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et 2018. aastal alustatud Ida-Virumaa programm on küll hästi käima läinud, kuid piirkonna arengu kiirendamiseks on vajalikud täiendavad sammud. “Tegin ettepaneku uuendada Ida-Virumaa tegevuskava ning laiendada Ida-Virumaa programmi, et rohkem panustada piirkonna arengusse, sealhulgas luua uusi töökohti ja teha investeeringuid,” ütles minister pressiteate vahendusel.
Piirkonna terviklikuks arengu suunamiseks on töös nii programm kui ka tegevuskava. Tegevuskava hõlmab erinevate ametkondade Ida-Virumaa suunalisi tegevusi, mille rahastamise ja elluviimise plaanivad vastutavad ametkonnad iseseisvalt, samas kui programm käivitati spetsiaalselt nende tegevuste rahastamiseks, mida seni ametkondade tegevus Ida-Virumaal ei hõlmanud.
“Ootan ministeeriumite ettepanekuid, kuidas nad oma valdkonna järgnevate aastate tegevusi kavandades saavad prioriteetsena panustada just Ida-Virumaa arengusse. Usun, et mitme ministeeriumi ülese koostöö tulemusena saame piirkonda aidata,” märkis Aab.
Vastavalt neljapäeval heaks kiidetud suunistele peavad majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, sise-, keskkonna- ning kultuuriministeerium analüüsima koostöös rahandusministeeriumiga oma valdkonna tegevuste võimalusi ja mõju Ida-Virumaa arengule. Tagasiside tuleb esitada rahandusministeeriumile tuleva aasta jaanuariks.
Ida-Virumaa programmi peamine eesmärk on maakonna majanduse elavdamine ja üks eesmärke on muuta piirkonda atraktiivseks elukoha valikul ning pidurdada noorte lahkumist. “Ida-Virumaa suunaliste tegevuste esikohale seadmine on oluline, et väheneks mahajäämus teistest Eesti piirkondadest,” märkis minister.
Programmi eelarve juba varasemalt otsustatud tegevuste osas on aastani 2023 planeeritud ligemale 4 miljonit eurot aastas, järgmisel aastal on see 5,1 miljonit eurot. Aabi sõnul soovitakse programmi laiendada uute mõjusate tegevustega.
Seni on programmiga toetatud näiteks piirkonda töökohti loovaid tööstusettevõtteid oma tegevuse laiendamisel ja pakutud nõustamist ettevõttete tootmise digitaliseerimise läbiviimiseks.
Teenussektori arendamiseks, aga ka piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on toetatud nii Viru Filmifondi tegevust kui ka suurüritusi nagu näiteks “Kremli ööbikud”, “Mägede hääl” ja Narva Energiajooks. Uusettevõtluse arendamisse panustatakse läbi Startup Estonia tegevuse laiendamise Ida-Virumaale.
“Ida-Virumaal läheb aina paremini. Möödunud aasta seirearuanne näitab, et kasvab külastajate arv ja aina enam ehitatakse piirkonda tööstusparke,” rõhutas Aab.
Riigihalduse ministril tuleb esitada ettepanekud Ida-Virumaa programmi laiendamiseks täiendavate tegevustega valitsuskabineti nõupidamisele järgmise aasta veebruaris. Programmi rakendamisega kaasnevate kulude ülevaade tuleb esitada riigi eelarvestrateegia 2021-2024 protsessis tuleva aasta 1. märtsiks.
Riigihalduse minister esitab uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2030 valitsuskabineti nõupidamisele hiljemalt järgmise aasta detsembris.
Jaaguke, aitab udupuhumisest, kuula parem mind. Mina ütlen sulle, et lahend on ülimalt lihtne: riigikogu ja valitsus tuleb üle viia Sirgalasse ja Viivikonda. Varsti jooksevad ahned ärikad saba seljas Alutagusesse, sest seal hakkab liikuma R A H A ! Sest raha käib ikka võimurite ja valistejatega koos. Mis sest, et nad ise käivad nädalavahetuseti Torgu kunniriigis või Setomaa kunningriigis. Kuid üksteisele ärapanemismäng ja surmaotsused tehakse ikkagi Alutaguses.
Ja kui mõelda vaid, et sinna korraldada ehitushange 500-le ehitajale, et vanad elamud korda teha või ümber ehitada, siis poleks aholle ega pulbasse vajagi, papp jääks meile.
Ma ei võta seda laest, sest olen seal ise käinud ning sellest kandist saab kujundada suurepärase elamupiirkonna. Muidugi tuleb rajada ka tee õkva lõunapoole, et saaks ruttu Peipsi äärde, kus lõunapoolse päikese tõttu läheb ka vesi rutem soojaks ning elustuks rannaala Mustveest Vasknarvani. Äkki saaks valmis ka sild üle Narva jõe?
Igatahes saaks reostatud alast kena eluala. Loomulikult voolaks sinna ka eestlased ning kehtima hakkaks eesti keel. Ehk: Alutagusest saaks eestikeelne ala.
Ma ei tea, miks Jaaguke selle vastaline on. Äkki keegi ei luba? No siis pole ka sellist ametikohta vaja, et kuulutada tühje üleskutseid, sest nagunii arukas tulemus ei löö läbi..
mingit mõtet loota ministeeriumidele, seal “töötavad” ju ametnikud. Millal enne on ametnikud millegi arukaga välja tulnud? Vaja on kuulata rahvast, tema teab, et vaja on töökohti. Ja seda peab soodustama valistus, et maksustab kasvõi logaritmilise valemiga suuri koondunud piirkondi ning vabastab maksust tühjad asukohad. See tuleb kasuks just Kirde-Eestile.