Bussifirmad: maakonnaliinide hankekorraldus on läbikukkunud

Üle Eesti maakondlikke liine teenindavate bussifirmade hinnangul on riigi maakonnaliinide hankekorraldus praegusel kujul läbikukkunud, kirjutab Postimees. 

Hansa Grupi juht Neeme Tammis selgitas, et riik tugineb hinna kujundamisel tarbijahinnaindeksile, mis sisaldab kaupade ja teenuste hinnatõusu. Indeks ei võta aga arvesse kütuse maailmaturuhinna kõikumisi ega bussijuhtide palgatõusu, mis tunduvalt inflatsiooni lööb.

Tammis märkis, et kui maailmaturul kütuse hind järsult tõuseb või palgakasv jätkub, siis on nad täiesti alarahastatud. “Kui veidi vaeva näha ja tööd teha, oleks võimalik kehtestada õiglane ühistranspordi indeks, mis arvestaks reaalselt peamiste bussitranspordi sisendhindade muutumisega. nagu näiteks palkade ja kütusehinna muutused, mis ei ole vedaja kontrolli all,” rääkis Tammis.

Bussiettevõtte T Grupp tegevjuht Ingmar Roos ütles, et hangetel osalemisega on vedajatelt võetud igasugune huvi ja initsiatiiv pingutada selle nimel, et pakkuda suurepärast teenust ning seeläbi meelitada bussidesse maksimaalselt palju reisijaid. “Vedu teostatakse kilomeetrihinna alusel ning sellest tulenevalt on bussifirma huvi võimalikult madalate kuludega need kilomeetrid läbi sõita,” tõdes Roos.

Roos on kriitiline ka avalikke liine tellivate ühistranspordikeskuste suhtes, kellel puudub tema arvates arusaam kvaliteetse ja jätkusuutliku bussiveoteenuse kulustruktuurist. “Neil pole suutlikkust hinnata, kuidas maksta bussijuhtidele väärikat palka, mille eest oleks võimalik tublisid roolikeerajaid maakonnaliinidele värvata,” sõnas ta.

Selle tulemus on Roosi sõnul see, et riigihangetel esitatakse ebarealistlikult madalate hindadega pakkumisi, mis on bussivedajate poolt kokku pandud kas trikitades tööjõukulude, busside pesemise ja hooldamise kuluga või siis lootuses, et “läheme madala pakkumisega peale, küll hiljem saab juurde kaubelda”.

MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul taandub vedajate kriitika ühele soovile – riik maksku maakonna bussiliikluse riigihangetel parima pakkumise teinud vedajale riigieelarvest rohkem dotatsiooni. “Riigi “ülbus” selles vaidluses seisneb eelkõige selles, et avalikest vahenditest raha eraldamisel lähtub riik üldpõhimõttest “niipalju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik”, ehk riik maksab vedajatele riigieelarvest täpselt nii palju toetust, kui vedajad riigihangetel seda ise küsivad,” märkis ta.

Ta lisas, et maakonna bussiliinide riigihankeid on korraldatud paarkümmend aastat ja selle aja jooksul võib leida üksikuid kaasusi, kus lepingud on enne tähtaega lõpetatud, ja seda eelkõige põhjusel, et vedaja tegi hankel liiga madala hinnapakkumise. “Maakonnaliinide hangetel osaleb reeglina suur hulk pakkujaid ning hangetelt on riik saanud soodsad hinnad, kuna tihedas konkurentsikeskkonnas võtavad vedajad riske, et saada 7–10 aastaks garanteeritud rahavooga lepingud,” rääkis Tatter.

“Arusaamatu on ka vedajate kriitika, et tasuta ühistransport ei võimaldavat vedajatel meelitada bussidesse rohkem reisijaid, kuid teisalt nurisetakse, et tasuta ühistranspordi tõttu on bussid ülerahvastatud ja ei jõuta kõiki soovijaid ära teenindada. Tasuta ühistransport kindlasti suurendab toetuste vajadust, aga tegemist on poliitilise otsusega, ja lisatoetused leitaksegi siis vajadusel ka poliitikute poolt riigieelarve menetluses,” lisas MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja.

BNS

1 Kommentaar
  1. Toongi 1 aasta ago
    Reply

    välja põhivea, mis neis lepinguis on tehtud. Kuigi seda teavad leppijad isegi. Selleks on jäik leping, mis ei kajasta meist mittesõltuvate osahindade kujunemist. Ometi oleks kerge viia lepingusse valem, mis arvestaks nt viimase 3…6 kuu kütusehindu ning siis liiguks ka lepingus ettenähtud maks vastavalt. On küll ebamugav aga asja saaks paika ja bussid liikuma.
    Teine viga on majanduslikult arulage piletita reisijavedu. Igal asjal on oma hind, sotsialismi rakendada saaks vähe. Igatahes seni, kuni meil raha ropult üle ei jää, et pole kuskile sokutada ega kantida.
    Kolmas viga on arulagedad bussiliinid. Sõidan ka ise vahel maakolgaste vahet, mõnikord on buss tühi(!) 2/3 liinist ehk 30km. Siis paar koolilast tuleb ja pärast nende koolis juures väljalaskmist astuvad mõnikord paar surmaeelikut, et sõita 15km kaugusele linna, et süüa osta. Mitte ei taha nad raisad ära kooleda!
    Seda saaks aga lahendada nii, et nädalas saaks teatud liinidele kas osaliselt või terves pikkuses väikebusse (või isegi sõiduautosid!) saata 1-l, 2-l või 3-l päeval. Ning kuna meil on mitu valda kokku sokutatud üheks suureks seapesaks, siis saaks juba seal ette koguda inimeste jooksvaid sõiduvajadusi. Siis saaks välja saata ka 1 või 2 väikeautot, et hommikul käiks seal ja seejärel teal ning pärast viiks ostlejad kottu tagasi. Kui praegu mõtlen, kuidas Krabist, Saatsest ja mujalt üldse liikuma saaks, et ei peaks linnas 6…8 tundi ootama tagasibussi, siis just see on monstrumvaldade ametnikunärude ülesanne. Ja Jaaguke ei peaks seda korralagedust ehk korraldamatust kinnisilmi pealt vahtima ning siis laulma, kui edukalt on halduskorralduse moonutamine õnnestunud.
    Ma ei räägi üldse sellisest liikumisest, et kindlal ajal ja päeval saaks inimene kätte tellitud kauba kullerautolt. Praegu on meil neid erikullereid karjaga, see teebki kohaletoimetamise kalliks. Mina pole alla 5€ kordagi kaupa saanud koju toimetada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.