Üle Eesti maakondlikke liine teenindavate bussifirmade hinnangul on riigi maakonnaliinide hankekorraldus praegusel kujul läbikukkunud, kirjutab Postimees.
Hansa Grupi juht Neeme Tammis selgitas, et riik tugineb hinna kujundamisel tarbijahinnaindeksile, mis sisaldab kaupade ja teenuste hinnatõusu. Indeks ei võta aga arvesse kütuse maailmaturuhinna kõikumisi ega bussijuhtide palgatõusu, mis tunduvalt inflatsiooni lööb.
Tammis märkis, et kui maailmaturul kütuse hind järsult tõuseb või palgakasv jätkub, siis on nad täiesti alarahastatud. “Kui veidi vaeva näha ja tööd teha, oleks võimalik kehtestada õiglane ühistranspordi indeks, mis arvestaks reaalselt peamiste bussitranspordi sisendhindade muutumisega. nagu näiteks palkade ja kütusehinna muutused, mis ei ole vedaja kontrolli all,” rääkis Tammis.
Bussiettevõtte T Grupp tegevjuht Ingmar Roos ütles, et hangetel osalemisega on vedajatelt võetud igasugune huvi ja initsiatiiv pingutada selle nimel, et pakkuda suurepärast teenust ning seeläbi meelitada bussidesse maksimaalselt palju reisijaid. “Vedu teostatakse kilomeetrihinna alusel ning sellest tulenevalt on bussifirma huvi võimalikult madalate kuludega need kilomeetrid läbi sõita,” tõdes Roos.
Roos on kriitiline ka avalikke liine tellivate ühistranspordikeskuste suhtes, kellel puudub tema arvates arusaam kvaliteetse ja jätkusuutliku bussiveoteenuse kulustruktuurist. “Neil pole suutlikkust hinnata, kuidas maksta bussijuhtidele väärikat palka, mille eest oleks võimalik tublisid roolikeerajaid maakonnaliinidele värvata,” sõnas ta.
Selle tulemus on Roosi sõnul see, et riigihangetel esitatakse ebarealistlikult madalate hindadega pakkumisi, mis on bussivedajate poolt kokku pandud kas trikitades tööjõukulude, busside pesemise ja hooldamise kuluga või siis lootuses, et “läheme madala pakkumisega peale, küll hiljem saab juurde kaubelda”.
MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul taandub vedajate kriitika ühele soovile – riik maksku maakonna bussiliikluse riigihangetel parima pakkumise teinud vedajale riigieelarvest rohkem dotatsiooni. “Riigi “ülbus” selles vaidluses seisneb eelkõige selles, et avalikest vahenditest raha eraldamisel lähtub riik üldpõhimõttest “niipalju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik”, ehk riik maksab vedajatele riigieelarvest täpselt nii palju toetust, kui vedajad riigihangetel seda ise küsivad,” märkis ta.
Ta lisas, et maakonna bussiliinide riigihankeid on korraldatud paarkümmend aastat ja selle aja jooksul võib leida üksikuid kaasusi, kus lepingud on enne tähtaega lõpetatud, ja seda eelkõige põhjusel, et vedaja tegi hankel liiga madala hinnapakkumise. “Maakonnaliinide hangetel osaleb reeglina suur hulk pakkujaid ning hangetelt on riik saanud soodsad hinnad, kuna tihedas konkurentsikeskkonnas võtavad vedajad riske, et saada 7–10 aastaks garanteeritud rahavooga lepingud,” rääkis Tatter.
“Arusaamatu on ka vedajate kriitika, et tasuta ühistransport ei võimaldavat vedajatel meelitada bussidesse rohkem reisijaid, kuid teisalt nurisetakse, et tasuta ühistranspordi tõttu on bussid ülerahvastatud ja ei jõuta kõiki soovijaid ära teenindada. Tasuta ühistransport kindlasti suurendab toetuste vajadust, aga tegemist on poliitilise otsusega, ja lisatoetused leitaksegi siis vajadusel ka poliitikute poolt riigieelarve menetluses,” lisas MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja.
BNS