04.10.2019
Sotsiaalminister Tanel Kiik osales kolmapäevast reedeni Austrias toimuval Euroopa juhtival tervisepoliitika foorumil, kus kõneles ebavõrdsuse vähendamisest tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ning personaalmeditsiini arengutest Eestis.
Ministri sõnul avab personaalmeditsiin inimeste jaoks täiesti uued võimalused haiguste ennetamiseks. „Oleme Eestis järjepidevalt investeerinud personaalmeditsiini arendamisse, et saaksime juba käegakatsutavas tulevikus kasutada geeniinfot igapäevameditsiinis. Ühendades terviseandmed geeniandmetega saame pakkuda inimestele efektiivsemat ravi ja ravimeid, kuid see avab täiesti uued võimalused ka haiguste varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks,“ ütles Kiik.
„2019. aasta lõpuks on geenivaramuga liitunud juba 200 000 inimest, mis on 15 protsenti Eesti elanikkonnast. Geeniproovide kogumine on esimene samm ennetava personaalmeditsiini suunas. Meie eesmärk on, et geeniinfo saaks osaks igapäevameditsiinist ja praktikas teiste terviseandmete kõrval nii arstidele kui inimestele endile kasutatavaks,” rääkis Kiik.
Praeguseks on käivitatud kaks kliinilist uuringut – eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Tulevikus peaks see võimaldama arstil neid haigusgruppe tänasest varem diagnoosida ja nõustada patsiente terviseprobleemide ennetamisel. Lisaks on loomisel lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada info konkreetse ravimi ja patsiendi geeniinfo koosmõjude kohta, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivamaid ravimeid.
Eesti riik panustab aastatel 2018-2020 geeniproovide kogumiseks ja kogutud proovide põhjal geenikaartide koostamiseks 9,3 miljonit eurot. Samuti rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest viie miljoni euro ulatuses geeniinfol tuginevate teenuste arendamist.
Euroopa tervisefoorum Gastein on üks olulisemaid tervisepoliitika alaseid konverentse Euroopas, kus kohtuvad terviseministrid ja tervisepoliitika juhid, tervishoiueksperdid ja –analüütikud Euroopast ning mujalt.
BNS
kena kui geenid ütlevad ette, et Kolja sureb 11.07.2023. linavästriku grippi ja Galja 31.01.2064. antarktika katku. Nii on tõesti kergem ka meie liiduvabariiki juhtida.
Seda hakkavad saama meie “ülikud”.
Tanelile arstide puuduse kaotamiseks head nõu:
Tuleb saata mõned asjatundlikud värbajad odavatesse riikidesse (India, Vietnam, Boliivia, Kolumbia), kes jälgivad sealseid arste. Kui leitakse vajalikud arstid, siis tuleb pakkuda neile lepingulist tööd Eestis, nt 5-ks aastaks võimalusega seda veel 5-ks aastaks pikendada. Nende palk oleks kopsakam kui seal ning ka siin, kuid arstid on meil siis olemas sõltumata sellest, et meie endi rahastatud arstid siit veelgi ahnema palga järele pagevad. Ei tuleks ka keeleküsimust, kui arstidega koos töötaks meie tõlgid. Keelevahendust saab aga lahendada ka nii, et samuti odavast riigist pärit vaesele õpetatakse 6 kuuga eesti keel piisavalt selgeks, et saaks arstile abiks ja tõlgiks olla. Nii saaks 2 töötajat korraga. Samuti saaks me rakendda oma töötuid, kes soovivad ja suudavad ära õppida olmetõlgiks vajalikul määral arsti kodukeele. Iseõppimisvõimelisi eestlasi on meil isegi üle ootuste rohkem.
Mõttel on sisu, kuid … Need Pakistani, India vm. arstid elavad oma kodumaal isegi meie omast väiksema palgaga vägagi jõukalt, päikeses, sõbralikus kogukonnas, puuviljade keskel, suures lugupidamises.
Kui nad siia tulevad ,siis ehk midagi õppima -kindlasti mitte eesti keelt.
Neisse töötutesse tõlkidesse lihtrahva hulgast pole mul usku, kui, siis filol. haridusega – ja see tõlkimine… aga noh, nende maade arstide teadmisi on meil hädasti vaja, eriti kui nad pole farmaatsiafirmade lõa otsas.
Kardan, et väljaspool kodumaad-usku-kogukonda nad püütakse sinna kiiresti.
Neil maadel on huvitavat raviteadmisi, kui nad just siin ei hakka karu maksa, kassiliha, krokosdillipulbrit või põdrasarvi kasutama. Seda tuleb ka jälgid.
Ja vaadata et paberid ikka päris, sest petiseid on palju, paberid ostetavad. Ja ka läbipõrunud arstid.
Tõelisel gurul medits. pole põhhust siia kolida,külmetama.
et neil on Indias ühiskondlikult kõrge seisund ja parem elutase. Kuid mitte kõigil ja kõikjal. Indias elab üle 400 rahvuse ning otsida tuleks neid just vaesematest kantidest, elab ju seal üle miljardi ning nend eseast leida sadakond pole eriline ülesanne.
Kuid kindlasti tuleks vältida muslimite valimist, nemad ei ühtu meie mõtteviisiga ning sageli võivad oma kommete tõttu ka tööd ja läbikäimist häirida. vastuolusid tulb kohe eos vältida, pärast on hilja ning tuleb tasuda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ränka hüvitist.
Tõlkide all pean silmas OLMEtõlke. Nemad suudaks vabalt võõrkeelsele arstile selgitada, mida meie haige kaebab. Seega oleks õppesuunitlus just valdkondlik – arstiabi. Nemad ei pea oskama nimetada linavästrikku, hundinuia, transtsedentaalsust vm jura.
Paberid polekski takistuseks, sest neid jälgiks asjatundjad seal töö juures. Ning jutt on ERIarstidest, kes tunnevad just oma valdkonda paremini. Perearste kui alamastet tuleb otsida ikkagi omade seast. Et nad suunaks oma haiged just nende välismaiste eriarstide juurde.
Rahastamisküsimus muidugi tekib, kuid enne valimist saaks petised seina vastu suruda ning kasvõi pool luubatust välja pressida.
ka elukogemusest paar juhtu, millega välisriikides olen kokku puutunud.
Camerounis Doualas olid tänavad täis räpaseid ja kerjavaid neegreid, kuid haiglas oli kord majas. Oli tunda küll lõunamaist lõhna ehk haisu, kuid arstid ise korralikult riides ja heade teadmistega. Ka olid vahendid kaaseagsed. Sest neid toetas Prantsusmaa, et hoida oma mõjujõudu Aafrikas kunagistes asumaades. Nii oli ja on vist ka täna eri riikidele kindel arv kohti, et nad õpiks Prantsusmaal ülikoolides arstindust ja siis läheks tagasi koju. See on nn riiklik lähetamine kohustusega pärast kodumaal tööd teha. Nagu kunagi NSVL valmistas ette meremehi 3. maailma jaoks ka Tallinnas. Nemad olid enne õppimaasumist kohustatud ära õppima vene keele, sest selles käis õppetöö. Oli vist 8 kuud, täpselt ei mäleta. Ja pärast tihekursust rääkisid nad vene keelt hästi ning said ka õppida venekeelsetest õpikutest. Ainult meie vankad ei saa keelt selgeks ka veerand sajandiga.
Ma ei eristanud nende arstide tööd tööst iirimaal, Jaapanis, Vandlirannikul ja Brasilis, kus ma pidin käima. Sealset olukorda täna ei tea, pole enam sinnakanti asja, kuid vaevalt nad üldarengust maha jääks.
Siis töötaad nad puhtast kutsumusest vaeste heaks ja elavad vaeste keskel, eriti kui ise pärinevad. Hing käsib,süda tunneb ja jumal nõuab.
Kordan, siia tulevad nad lühikeseks ajaks õppima ,mida nad ep tea veel. Ja lähevad tagasi oma rahva juurde.
Muidugi, selle aja võivad nad teha, mõned neist, tõeliselt head tööd oma iidsete ravitradits. ja organismi ning hinge kui energeetika = kogu elusolendi tervikliku mõistmisega ja ebataval.raviviisidega.
Meie arstid jagavad ju keha omavahek ära tükkideks nagu ministeeriumiametnikud ja käitlevad neid tükke samamoodi pragmaatiliselt, üle õla ja määrustekohaswelt.
Ja need head,tõesti head välismaa arstid jagatakse siis suurnike vahel ära või tõmmatakse teadusringkondadesse, et meie sinuga ikka kasu ei saa.
tuleb teha töö järgi kohapeal, mitte mingite tehislike elulugude järgi nagu meil kombeks. Siis saame vältida ka praaki ja meile kõlbmatuid.
Kui arstidega saaks nii veel hakkama, siis palju kehvem on lugu õpsidega. Neid juba nii kergesti välja ei õpeta. Vaid venekeelsetesse koolidesse saaks kergesti meelitada õpse Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, sest seal võimutseb endiselt russki jazõk. Samuti võiks Ukraina õpsid õpetada siinseid ahholle omakeelsetes koolides, mitte venekeelsetes. Sama käib bulbaššide õpetamise kohta. Tähtsad on siiski teadmised ise, mitte keel, sest bussi ei juhita vene või ukraina keeles, see on maailmas ühine. Sama paljude töökohtade kohta. Eesti keelt on vaja ainult suhtlemiskohtades. Kui seal hakkama ei saada, töötamiskeeld ja mingu kus kurat.
Meie õpse päästaks ainult palga topeldamine. Seda küll mitte kohe, vaid 5 aasta jooksul, kusjuures ei tohi see palgatõus alla jääda eelarve tõusule. Vastasel juhul elukallidus ületab saadava lisa. Meil on aga vastupidi, isegi praegune rahvast “hooliv” kolmemaffia nöögib just õpse. Algul lubas Mailis ja teised petised imeväärset palgatõusu, nüüd on ratastel, helmetel ja seedritel pakkuda vaid munn ja hambad. Loomulikult nii ei saa. Ja see kuradi rahvas ka eest ei sure välja nii ruttu, et saaks ka vähemate elusolevate õpsidega hakkama.
Asi polegi rahas. Kui anda kohe kätte 100% palgast, ilma valitsuse üle poole röövimiseta, saaks õpsid kohe kätte puhtalt 2500€ kuus. Edasine oleks juba tarbimise mure, sest maksud tuleks tarbimismaksust. Meil aga seda ei armastata. Isegi mitte põhjendatult, sest meie jobukesed ei saa tarbimismaksu olemusest arugi. Nad jätkavad endiselt kümnete maksude kogumisega ja uute väljamõtlemisega, kuid see ainult süvendab sotsialismi. Inimene peab ise saama otsustada, kuhu ta oma raha topib.
Palju on räägitud meie edust itivaldkonnas aga maksame kauba eest ikkagi sulas. Kui mõnekümne aasta pärast ehk lähemegi kaardimaksetele üle, siis on kõik takkajärele targad, et oelks võinud ju kohe sellele üle minna. Aga ei, isegi tagurlik Ardo Hansson eelistab tasuda sulas, kaarti vihkab. Ma ei saa sellistest ajuvihkajatest aru.
Kui õpsid üle kullata, siis saavad neist superõpsid ?
Häbi on kellelegi pidevalt raha kurku toppida kui oma vanadele midagi anda ei raatsita ega Euroopa Sotsiaalhartaga ei ühineta. Sel viisil kaugenevad need õpsid ja teised ülemakstud ühiskonnakihid elu tegelikkusest veelgi, muutuvad ülbeks ja laisaks, uskudeski omaenese ülimuslikkust. Ja kuidas? nad siis rahvast teenivad või tahavadki seda. – sotsiaalse staatuse ja positsiooni järgi.
Elusolendid pole aga staatus ega posits.Peaksid olema hing,vaim ja süda. Selekteerimine on neist teinud monstrumid – hingeline idioodistumine käib täiskäigul. Nüüd abiks veel lollakad telefonid-nutid.
Mida on sellisel lastele õpetada?
majanduses üldse toimib nõudmise-pakkumise põhimõte, peab olema ka elualadel, kus on vähe tööjõudu. Seega, kui on vähe õpse, tuleb neile vastavalt rohkem maksta, et need vabad kohad täituks. Samuti muud vajalikud kohad. Nt hoolduskodudes käivad 500€ eest vaid haletsejad, kuid järelkasvu pole. Kui aga töötasu oleks 1500, oleks kõik kohad järjekordades kinni. Mõni ei tuleks ka 3000-ga, kuid need on üksikud äpud, kes harjunud vanemate kulul elama.
Kuid õpsid vajavad lisaks palgale ka õigusi, mis teeb nad ülemaks õpilaste üle. Kui keegi klassis tunnis mögiseb, kohe klassist välja eriklassi. Kui ka seal iniseb, siis koduõppele. Kahju, et erikoolid kaotati, seal oleks paljudest kaakidest kasvatatud kasvõi jõuga kuulekad seltsimehed. Ühe kasvatasime ise tavakoolis rusikatega ümber. Oli vaiksem kui mõni lollakas minister riigikogu vastustelauas.