Ratas tänas Afganistanis teenivaid kaitseväelasi Eesti ja liitlaste julgeoleku tagamise eest

Foto: Riigikantselei

Kabul, Afganistan, 8. oktoober 2019 – Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kohtusid Afganistanis NATO Resolute Support missioonil teenivate Eesti kaitseväelastega ning tutvusid Eesti kontingendi tööga. Eesti jalaväerühm pakub väekaitset Afganistani julgeolekujõude nõustavatele ja toetavatele liitlastele.

„Tunnustan Eesti kaitseväelaste ja politseiametnike professionaalsust ning vaprust. Kuulsime kahe päeva jooksul toimunud kohtumistel Eesti võitlejate oskuste ja pühendumuse osas vaid kiidusõnu, seda nii praegu siin teenivate kui ka varasematel aastatel Afganistanis oma panuse andnud kaitseväelaste ja politseinike kohta,” sõnas peaminister Ratas Eesti kontingendiga kohtudes.

Ratas tunnustas ka Eesti sõdurite lähedasi ja perekondi. „Hindan kõrgelt kaitseväelaste perede ja lähedaste toetust, mis võimaldab neil naistel ja meestel kodust kaugel meie kõigi julgeolekusse panustada“ lausus peaminister.

„Aidates afgaanidel ise enda eest seista, toetame siinsete inimeste elu turvalisemaks ja paremaks muutumist. See pole oluline vaid Afganistani oleviku ja tuleviku tarbeks, vaid kogu regiooni ning maailma jaoks,“ lausus peaminister.

Ratas tõi esile väga head koostööd Ühendkuningriigiga nii Afganistanis kui ka Briti vägede osalust NATO lahingugrupis Eestis. Eesti jalaväerühm tegutseb Kabulis Ühendkuningriigi juhitud Kabuli julgeolekujõudude koosseisus.

Afganistanis teenib hetkel Resolute Support missioonil 42 Eesti kaitseväelast ning üks politsei- ja piirivalveameti esindaja, kellest neli paikneb Põhja-Afganistanis Mazar-i-Sharifi linnas ja teised Kabulis. Kabulis teeniv Eesti jalaväe rühm kuulub Ühendkuningriigi kompanii koosseisu, kuhu lisaks Eestile kuulub veel seitse riiki. Kokku on Eestil praegu rahvusvahelistel operatsioonidel üle 100 kaitseväelase.

NATO väed tegutsevad alates 2015. aastast Afganistanis toetus- ja väljaõppemissioonil. Selle eesmärk on õpetada välja ja abistada Afganistani julgeolekujõude ja institutsioone ning aidata seeläbi kaasa Afganistani ülesehitamisele ja tugevdada piirkonna stabiilsust. Missioonil osaleb praegu ca 17 000 kaitseväelast NATO liitlas- ja partnerriigist. Eesti on koos liitlastega Afganistani missioonidesse oma üksustega panustanud järjepidevalt 2003. aastast. Valitsus on heaks kiitnud praegusel NATO nõustamis- ja väljaõppemissioonil jätkamise 2020. aastal, mandaat on läbinud Riigikogus esimese lugemise ning teine lugemine on novembris.

Peaminister Ratas kohtus täna ka Kabuli julgeolekujõudude juhtkonna ning ÜRO Afganistani abimissiooni juhtidega.

6 kommentaari
  1. Väga 5 aastat ago
    Reply

    huvitavalt kukub välja: üks mõrvar ründab teist riiki ja mõrvab palju rahvast ning kui kohalikud neile vastu hakkavad, siis viiakse sisse ka Eesti palgasõdurid, et kohalikke mõrvates kaitseksid peamõrvarit! On vist isegi hea, et Jurka ei saa asjast aru.

  2. Kui 5 aastat ago
    Reply

    Euroopa julgeoleku kaitsmine nii tõhus on, miks siis neid afgaanidest mõrtsukaid ja vägistajaid nii palju Euroopasse lastakse? Ikka Willkommen ja Welcome. Aga mitte Добро пожаловать!

  3. Ah soo 5 aastat ago
    Reply

    Minu meelest ei peaks meie sõdurid üldse seal olema. Kuigi olen olnud Keskerakonna pooldaja ja leian et muidugi on Ratas palju parem ja hoolivam peaminister kui Laar, Ansip ja Rõivas kes viisid meie rahva vaesusesse ei meeldi mulle Ratase väliepoliitiline tegevus. Muidugi on ka Keskerakond muutunud ja mitte paremuse suunas.Lausa ebameeldiv on pugemine USA ees kellest meie rahval pole mingit tolku. Üldse ei peaks sekkuma teiste riikide siseasjadesse sest meist nagunii ei olene midagi ja meil on oma riigis küllalt probleeme mida tuleb lahendada eriti peale reformistlikke valitsusi kes ei hoolinud kuidas meie rahvas elab .

  4. Ah soo 5 aastat ago
    Reply

    Parandan vea–peab olema välispoliitiline.

  5. Kas 5 aastat ago
    Reply

    varsti saadame oma “rahusõdurid” Uiguristaani uiguure kaitsma? Või Venessueelasse sotsialismi kaitsma? Ja kas Jurka ka siis sinna lendab end koos teiste mõrtsukatega pildile sokutama?
    Mäletan üht aastatetagust küsitlust, kus rahvast 90% ei pooldanud teistes riikides inimeste massimõrvamist. Et kümnendik on alati julmad ja eristuvad ühiskonnas, siis on tulemus üheselt selge. Aga meil võimutseb rõhuv eriõigustega vähemus. Nagu pededki.

  6. uskmatu-toomas 5 aastat ago
    Reply

    Kuidas see sealsete talupoegadega sõdimine meie julgeolekut suurendab?Meie julgeoleku “garant” näitas Kurdide hätta jätmisega seda mida tehakse ka teatud oludes meiega !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.