Esilehe lugu. Kadri Simson: “Aitäh, Keskerakond! Ma ei ütle hüvasti, vaid nägemist!”
Oktoobri algul osalesin Euroopa Parlamendi ees oma elu kõige põhjalikumal eksamil – nimelt pidin seisma parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ees kolmetunnisel kuulamisel. Selle aja jooksul said Euroopa Parlamendi vastvalitud saadikud küsida minult kui tulevaselt energeetikavolinikult kõike, mis neile selles ääretult laias valdkonnas huvi pakkus. Kuulamine oli detailiderohke ja sisukas – teemad varieerusid tuumaenergiast tuuleparkideni ning gaasiturust Eesti põlevkivini. Kuid mis kõige tähtsam – kuulamine oli ka edukas!
Juhtkiri: Facebook ja Youtube hävitavad tavatelevisiooni?
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti otsus lõpetada Tallinna Televisiooni tegevus lineaartelevisioonina põhjustas Eestis väiksemat sorti maavärina.Eesti inimesed jagunevad laias laastus kolmeks: teatud seltskonnal ei ole sellest sooja ega külma; teised rõõmustasid, et lõppeb maksumaksja raha laristamine; kolmandad olid aga ahastuses ja valasid pisaraid. Tulihingelised fännid (loe: elukogenud inimesed) olid nõus loobuma isegi pensionitõusust tingimusel, et see raha suunatakse TTV eelarvesse. Selles, et TTV mitmekülgne ja konkurentidest selgelt eristuv programm oli endale leidnud lojaalse vaatajaskonna, ei kahtle ilmselt keegi.
Tanel Kiik: Keskerakond ehitab sotsiaalselt õiglast riiki
Sotsiaal- ja tervisevaldkonnas jätkame 2020. aastal investeeringuid ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse – haigekassa rahastamine suureneb ligi 144 miljoni euro võrra. Erakorralise pensionitõusu ja indekseerimise koosmõjul tõuseb keskmine vanaduspension 45 eurot, mis on viimase 12 aasta suurim kasv, mis toob eakatele keskmiselt juurde 540 eurot aastas.
Tõnis Mölder: Pensionireform väärikama vanaduspõlve heaks
Eesti riigis on kestnud pensionisammaste süsteem 17 aastat ilma suuremate muutusteta. Kogu see aeg on meie inimesed, kes on sündinud pärast 1983. aastat, olnud jalust seotud, inimestel puudub otsustusvabadus. Praegune valitsus on kokku leppinud, et Eesti pensionisüsteemis toimub reform ning süsteem muudetakse paindlikumaks ning valikupõhiseks. Inimestel endil tekib valikuvõimalusi juurde, et kindlustada oma väärikat vanaduspõlve. Meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.
Dmitri Dmitrijev: Meil on võimalus päästa põlevkivisektor
Euroopa Liidus on kliimaneutraalsuse eesmärk muutumas järjest olulisemaks. Kuidas selle valguses päästa põlevkivisektor Ida-Virumaal, on Eesti jaoks väljakutse, mille lahendamisega ei saa me enam venitada. President Kersti Kaljulaidi sõnul on põlevkivienergeetika eilne päev ja sellesse investeerida enam ei tasu. See kõlab Ida-Virumaa jaoks nagu külm dušš niigi keerulisel ajal. Olukorras, kus põlevkivienergeetika ja Ida-Virumaa vajavad tuge, öeldakse tuima näoga, et on aeg struktuurseteks muutusteks. Üleöö põlevkivist loobumine halvab kogu Ida-Virumaa ning mõjutab kaudselt terve riigi majandust. Lisaks sellele satub löögi alla ka meie energiajulgeolek. Juba praegu on Eesti muutunud Narva elektrijaamade võimsuste osalise sulgemisega elektrienergia eksportijast selle importijaks.
Jaan Toots: Tartus ootab ees väga suur töö
Tartus on asunud hoogsalt tegutsema kunagine eriteenistuse juht, riigiametnik ja mitmekülgne ettevõtja Jaan Toots, kellest nüüd saanud „noor“ poliitik. Keskerakonna Tartu piirkonna juhina peab ta lähituleviku olulisemaks eesmärgis 2021. aasta kohalike valmiste edukat läbi viimist, selleks tuleb tegeleda erakonna ellu äratamise ja noorte motiveerimisega erakonda astumiseks.
Kersti Sarapuu: Riigieelarve teenib rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil
2020. aasta riigieelarve on oma prioriteetidelt sarnane kahele eelmisele, kus suurt tähelepanu pööratakse Eesti elu ja inimeste kitsaskohtade lahendamisele. Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Enam kui 11 miljardi eurosest riigieelarvest panustatakse riigitöötajate, õpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eesti elanike heaolu.
Tiit Terik: Keskkonnaküsimusi peavad Euroopa ja Hiina koos lahendama
Septembri lõpus toimus Hiinas Nanningi linnas Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, millel osales ka Tallinn. Mul oli au seal vastu võtta auhind innovaatiliste linnade kategoorias, mis omistati Tallinnale tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest. Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumise korraldajaks oli Hiina Linnaarengu Keskus koostöös Euroopa Komisjoniga. Ürituse üks peakõnelejaid, endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, sõnastas väga olulise lähtekoha: Euroopa Liit üksinda ei suuda lahendada keskkonnaküsimusi, millega terve maailm silmitsi seisab. Seda saab teha koos teiste suurte jõududega, nagu näiteks Hiina, kelle tegevus mõjutab väga palju ka keskkonda.
Andres Vään. Müüte murdev Lasnamäe
Kunagi märkis Roald Johanson oma saate sissejuhatuses, et Lasnamäest kuuleme siis, kui plahvatab mõni pomm või kui toimuvad valimised. Tõesti, müüte selle linnaosa ümber on palju. Arvatakse, et siin pole eesti keelega midagi teha või et see on paneelelamutega tööstusrajoon, kus on kõrge kuritegevus. Tegelikkuses on see linnaosa, mis areneb suure kiirusega, kus ehituskraanad tegutsevad pidevalt, kus Hollywood teeb filme, oodata on suurt spordilinnakut ja ka eestlasi on vägagi palju. Need müüdid ei vasta aga tõele juba ainuüksi sel põhjusel, et Lasnamäe ise pole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi. Praegune Lasnamäe pole enam sama, mis ta oli viis aastat tagasi. Kõige tähtsam – Lasnamäe ei ole enam üksnes magamisrajoon, ta on iseseisev piirkond, kus on peaaegu kõik kohapeal olemas.
Triin Varek: Loodan, et väga paljud inimesed hakkavad Rakveret teadma Arvo Pärdi kontserdimaja järgi
Triin Varek rääkis vahetult pärast 6. oktoobril Rakvere linnapeaks valimist Kesknädalale oma esimestest mõtetest ja töödest uues ametis, linnavalitsuse muutunud struktuurist, samuti Rakvere sümbolitest, millest ta eriti oluliseks peab Arvo Pärdi kontserdimaja rajamist.
Teehoiu olukord Eestis inseneri pilgu läbi?
2015. aastal muudetud teeseaduse kohaselt määrab teehoiu rahastamise mahu riigi eelarve strateegia. Seaduse eesmärk oli alates aastast 2015 siduda lahti teehoiu rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest (kuni 2014 oli teehoiu rahastamise kulu riigieelarves seotud kütuseaktsiisi nn. 75 % reegliga). „Teehoiu rahastamisel ei ole oluline rahastamisallikas, vaid teehoiu eesmärkide saavutamine. Eelnõu võimaldab teehoiu rahastamist vastavalt vajadusele ning see nähakse ette riigi eelarvestrateegias.“ (väljavõte seaduse eelnõu 28.04.2014 seletuskirjast). Riigi eelarvestrateegia näeb ette vahendid ka kohalike teede teehoiu täiendavaks toetamiseks lisaks kohalike omavalitsuste enda eelarvelistele vahenditele.
Rahvarinne 30 aastat tagasi – oktoober 1989
Oktoobris 1989 jätkus sotsialismileeri kriis ja komparteide allakäik kõikjal maailmas. Nõukogude Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi saabumine Ida-Berliini 7. oktoobril, Ida-Saksamaa vabariigi asutamise 40. aastapäeva tähistamiseks oli kriisi pöördepunktis.
Enn Eesmaa: Torontos pisaraid ei valatud
Torontos toimus rahvusvaheline konverents-seminar, mis oli pühendatud Molotovi–Ribbentropi pakti (MRP) 80. aastapäevale. Kogunemine oli esinduslik – selle avas ja pidas kõne Kanada välisminister, Ukraina päritolu Chrystia Freeland. Emotsionaalselt tugeva faktirohke kõnega esines malegeenius Garri Kasparov. Kolmanda peaesinejana keskendusin MRP traagilisele tähendusele meie maale ja rahvale, kuid põhiosa pühendasin aastatele, mil eestlastel oli julgust ja tahet jälle otsustavalt ise oma saatuse eest seista ning suhteliselt kiiresti ja veretult taas iseseisvaks riigiks saada.
Norra Keskerakond rõhutab suveräänsuse tähtsust
Norra Keskerakond sai septembris kohalikel valimistel parema häältesaagi kui kunagi varem ning tõusis esmakordselt pärast 1995. aastat erakondade arvestuses kolmandaks. Mis on nende edu saladus?
Need ja mitmed teised huvitavad artiklid ilmuvad 16. oktoobri Kesknädala paberlehel. Veebilehel www.kesknadal.ee avaldatakse need artiklid täismahus ja kommenteerimisvõimalusega, olulisi uudiseid aga kajastame veebilehel igapäevaselt.