Tarmo Tamm: põllumeeste mure toetuste vähenemise osas on mõistetav

Tarmo Tamm. ELMO RIIG/Scanpix

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kohtus täna Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja esindajatega, et ühiselt arutada põllumajandustoetusi järgmise aasta riigieelarves.

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul on maaelu haldusala väga lai, kuid lõppude lõpuks on kõik kinni prioriteetides. „Kui Reformierakonna juhtimisel jättis valitsus aastatel 2014-2016 üleminekutoetused maksmata, siis Keskerakond taastas need ning viimasel kolmel aastal on üleminekutoetusi makstud välja maksimaalselt 55,2 miljoni euro ulatuses,“ sõnas Tamm. „Tulenevalt Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast on meil viimane võimalus maksta läbi järgmise aasta riigieelarve Eesti põllumeestele üleminekutoetusi 15,3 miljoni euro ulatuses.“

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul oli üleminekutoestuste vähenemine riigieelarves sektorile halvaks üllatuseks, arvestades viimaseid raskeid ja nõudlikke aastaid. „Ebasoodsad ilmastikutingimused on viinud põllumehed keerulisse finantsseisu ning paljud neist sõltuvad suurel määral väljamakstavatest toetustest. Suuremast kriisist päästis eelmise valitsuse operatiivne tegutsemisviis, mil eraldati 20 miljonit eurot laenuraha põuakahjude katmiseks,“ sõnas Kreen, lisades, et põllumajandus on perspektiivikas tegevusvaldkond ning kui riik ei pööra sellele piisavalt tähelepanu, võib sektor tulevikus hääbuda.

„Kahtlemata mõistame põllumeeste muret, sest toetused aitavad tagada ühelt poolt Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ja teiselt poolt annavad neile kindlustunde tootmisega jätkamiseks.  Maaeluministril tuleb teha tööd selle nimel edasi, et põllumehed saaksid üleminekutoetused maksimaalsel kujul kätte,“ ütles endine maaeluminister Tarmo Tamm, lisades, et poliitika peab aitama põllumeestel paremini toime tulla ning toetuste rolli ei maksa siin alatähtsustada.

3 kommentaari
  1. Ei 5 aastat ago
    Reply

    saa aru 2-st asjast.
    1) Miks põllukad ise mingeid varurahastuid ei asuta, et kehval aastal oleks võtta? See ühtlustaks põllumajandamist.
    2) Miks klikk ei kehtesta välismaisele toodangule vastutoimetolle, samal määral nagu seal peale makstakse? See ei käi nende toodete kohta, mida meil tööstuslikul hulgal ei toodeta, nt telekad, raadiod, paljud majapidamistarbed, autod, lõunamaised viljad, vedelkütus ja gaas. Kuid kartul, kurk, tomat, kapsas jm meil ulatuslikult kasvatatavad viljad peavad saama kaitstud. Miks valitsus oma rahvast ja põllukaid VIHKAB?

  2. uus partei etskae 5 aastat ago
    Reply

    Põllukatest on saanud omaette partei, vaatan.
    Läbi aastate on just nemad kõige intensiivsemalt pressinud endale kõiksugu toetusi ja abisid.Koguaeg kisa et tehalse neile ülekohut.
    Ei nad raatsi isegi hanedel vt.rändlindudel lasta põllul puhata ja süüa,teised tulevad kaugelt kodumaale,läbi raskuste ja ohtude. Kuigi nad hanekahjuraha saavad,ikka irisevad-väiklased, ahned.
    Järtnud siis põlluääred sisse kündmataA või külvanud neile mittekvalteetset vilja,nagu mujal tehakse, et linnurahvas ja loomad seda süüa saavad ja pärispõllule siis ei tule.SElle asemel on teinud hoopis jahimeestega koostööd,et need külalisi kutsuksid hanesid tapma ja jahilube müüksid ja siis oma seltsidele ja pidudele vajalikku ja mittevajaliku lustiks kokku ostaks kui raha liigub. ja saaksid ise ka avalikult /salaja nagunii / linde tappa ja oma kukkur jälle raskem.
    On nad loomade elu farmides parwmaks muutnud. Ei mitte.Loom on ikka ese,masin, pragmaatilise peremehe käes tühjaks imeda.
    On nad mürgivaba toitu kasvatanud. Ei mitte. Isegi peale viljalõikust tossab mürgivanker põlluääri mööda. Pole konnapoegagi mõtet tee pealt ära tõsta.Mürgi sisse. Linnud tulevad suvelgi toitu küsima, sest terad põllul ja lähedal seemned mürgised ju.
    Nemad kohe mitte ei saa kuidagi toota nagu Hispaanlased,itaallased, leedukad,lätid,venelased, ukrainlased
    hindadega, mida tavaeestlane osta jõuaks.
    Et nemad meid toidavad – ise müüvad välja niipalju kui võimalik ja ärgitavad Kaubanduskoda otsima uusi turge.
    Neile tuleb üldse kehtestasa piirid ja reeglid ja väljamüügi keeld, kuni oma rahvas pole kvaliteetselt toidetud.
    Kogu aeg kärss kärnas ja ving käib, küll ilm liiga kuiv,küll märg,küll külm,lüll kuum.
    Kes Wabariigi ajal neid kuldas. Nemad küll need kõige viimased,kel midagi õigust nõuda. Elavad loomadest ja nende kukil nagunii.

  3. uskmatu-toomas 5 aastat ago
    Reply

    Euroopa eeskujul süvendame õpitud abitust !Kogu Euroopas tuleks lõpetada need igasugused totatsioonid ja abirahad.Igal äril on omad riskid ja nende maandamine on omanike-ettevõtjate eraasi.
    Toon näite-kehv suvi saak väiksem ja riik anna ! Teisel mehel on kaevetöödega tegelev firma ja teeb pakkumise augustis,tööd algavad novembri algul .Kui harilikul aastal siis veel maa külmunud ei ole,on aastaid kus külmunud on juba 60-90 cm sügavuselt.
    Tööd kallinevad tunduvalt aga lisaraha pole saada kuskilt !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.