Tõnis Mölder, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees
Eesti riigis on kestnud pensionisammaste süsteem 17 aastat ilma suuremate muutusteta. Kogu see aeg on meie inimesed, kes on sündinud pärast 1983. aastat, olnud jalust seotud, inimestel puudub otsustusvabadus. Praegune valitsus on kokku leppinud, et Eesti pensionisüsteemis toimub reform ning süsteem muudetakse paindlikumaks ning valikupõhiseks. Inimestel endil tekib valikuvõimalusi juurde, et kindlustada oma väärikat vanaduspõlve. Meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.
Tänu teise pensionisambasse kogujate sunnismaisusele on pangad saanud aastaid nautida konkurentsivaba ettevõtluse võlusid. Kuna tururegulatsioon praktiliselt puudus, püsisid pensionifondide valitsemiskulud laes ning tootlus piinlikult madalal. Pankade suhtumist näitab ka see kuidas rünnatakse reformi algatajaid sellega, et riik võtab väljuvalt rahalt makse. Jah, riik võtab inimeste tuludelt makse aga eesmärgiga investeerida see omakorda meie inimestesse tagasi läbi sotsiaalsüsteemi või tervishoiu. Riik ei võta seda raha endale nii nagu teevad pangad fondi haldustasudega.
Pankade esindajad jätavad mainimata olukorra, kus 17 aasta jooksul on ainult haldustasudeks makstud kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid. Seni kehtinud teise samba põhimõtted on pärit ajast, kui inimesi juhiti kõrgelt ja kaugelt. Tänapäeval on riigi ülesandeks toetada kodanike omaalgatust ning usaldada nende valikuid, mitte üritada elanikke sunni abil kuulekusele.
Teise pensionisamba vabastamise vastased hoiatavad, et inimesed ruttavad kohe oma eurosid fondidest välja võtma ning mõttetutele emotsiooniostudele kulutama. See aga omakorda pidavat vallandama seninägematu, mõnede katastroofiennustajate sõnul lausa hüperinflatsiooni. Mäletamist mööda viidi läbi uuring, kui paljud inimesed võtaksid teise samba reformi järgselt kogu oma varad kohe kasutusele ning vastanutest teeksid seda vaid 17%. Vaid 17 % inimesi soovib oma kogutud raha võtta kasutusele ning pole sugugi kindel, et nad seda raha halvemini kasutaks kui tänased fondide haldurid.
Teist pensionisammast püütakse näidata kodumaise majanduse elavdajana. See on ekslik pettekujutlus. Pensionifondide varadest on Eestisse investeeritud ca 10%. Välismaale viiakse aga iga-aastaselt 2% riigi SKP-st, samas kui II samba tootlus jääb riigi majanduskasvule enam kui kaks korda alla. Teine sammas oli seni ebaefektiivne ja selgelt teenusepakkujat soosiv. Selle vabatahtlikuks muutmisega ja rahapaigutuse võimaluste avardamisega, astutakse tubli samm olukorra parandamiseks. Teise samba reformi arutelu on juba toonud kaasa muudatusi praeguses süsteemis. Pangad on alustanud jõulisemalt haldustasude kärpimist ning lubanud oluliselt paremaid investeerimistootlusi kui seni. Teise samba reformiga paneme surve pankadele ja fondihalduritele paremate tingimuste pakkumisteks ning seeläbi võidavad nii inimesed kui ka riik
Keskerakond on alati seisnud eakate ja nende heaolu eest, mistõttu on kõik viimased erakorralised pensionitõusud toimunud Keskerakondlasest sotsiaalministri eestvedamisel. Ilma nendeta oleks hetkel pensionid tunduvalt väiksemad. Tulevane pensionireform on samm meie inimeste heaolu parandamiseks ning oluliselt väärikama vanaduspõlve veetmiseks.