Riigihalduse minister Jaak Aab ning Eesti Linnade ja Valdade Liit jõudsid kokkuleppele omavalitsuste 2020. aasta eelarve kavandamise põhimõtetes. Olulisema prioriteedina nähakse omavalitsuse tulubaasi suurendamist.
Ühiselt nenditi, et kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduskriisi eelsesse mahtu on väga oluline. „Suures pildis oleme mure juba lahendanud, sest eelmine valitsus otsustas suurendada omavalitsuste tulubaasi nelja aasta lõikes 185 miljoni euro võrra. Küll aga on oluline selle suurendamist jätkata ka riigi uue eelarvestrateegia raames,“ ütles Jaak Aab.
Riigihalduse minister ning Eesti Linnade ja Valdade Liit arutasid oma kohtumistel soovid ja võimalused taaskord põhjalikult läbi. Nende põhjal tehti protokoll, mis esitati valitsusele koos 2020. aasta riigieelarve eelnõuga.
Läbirääkimistel lepiti kokku, et oluline on võimaldada omavalitsustele enamat vabadust riigieelarvest eraldatava raha kasutamiseks. „Haldusreformi tulemusel on meil varasemast oluliselt võimekamad omavalitsused, mistõttu pean õigeks anda neile suuremat rolli kohaliku elu korraldamisel. Sealjuures ka suuremat vastutust koos paksema rahakotiga,“ tõi Aab välja.
Seetõttu tasub üle vaadata, milliseid seniseid riigi ülesandeid saaks edaspidi täita kohalik omavalitsus, kes tunneb piirkondlikku elu kõige paremini. Selleks on Rahandusministeeriumi ja omavalitsuste esindajatel kavas lähikuudel alustada arutelusid võimalikeks muudatusteks.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik tõdes samuti, et läbirääkimised olid konstruktiivsed. „See on suuresti kohalike omavalitsuste ülesanne, et elu ka väljaspool suuremaid tõmbekeskusi edasi kestaks ja areneks. Kohalikku elu puudutavate küsimuste lahendamise võti on eelarve. Selles on nii omavalitsused kui ka riik ühel meelel,“ lausus Terik. „Kindlasti on aga valdkondi, kus kohalikel omavalitsustel oleks vaja rohkem õigusi, ning need tuleks keskvalitsusega läbi rääkida. Näiteks kohalike maksude temaatika, mis on praegu üsnagi piiratud valdkond,“ lisas Tiit Terik.
„Läbirääkimistel jäime eriarvamusele kohalike teede hoidmise rahastusmudeli teemal,“ nentis Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. Omavalitsustele teede hooldamiseks eraldatav eelarvesumma on olnud viimased kaheksa aastat 29 miljonit. Kohalike teede olukord vajaks aga jõudsalt parandamist, samuti nõuab seda kruusateede olukord. „Senini kohalike teede hoiuks eraldatavate rahaliste vahendite maht ei ole piisav ning on, võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga, ebaõiglane. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel oluliselt vähendati. Taotlesime riigieelarve-läbirääkimistel teehoiuks eraldatavate vahendite taseme taastamist ja 2020. aastal selle suurendamist,“ ütles Jan Trei.
Teehoiu-eelarve suurendamise juurde tullakse tagasi järgmisel kevadel eelarvestrateegia-arutelude raames.
Kesknädal
puutub maateedesse, siis tuleb neis kõigepealt selgus tuua. Kuna mõned kolkakülad on välja surnud, pole neil teedel ka koormust. Sellised tuleb üldse arvelt maha võtta. Samuti paljud metsavaheteed, sest nende eest peavad hoolt kandma metsaärikad.
Iga teed pole vajagi alles hoida, kuid allesjäänud tuleb tõesti korda teha. 10 aasta jooksul meenub Põlvamaalt vist üksainus höövel. Või oli see sahaga trektor, enam ei mäletagi.
Nii et pange lennukilt rahakülvamise asemel veebi erinevate piirkondade teedevõrgud ja laske rahval nend ekasutamise üle otsustada. Marjulise või Orissaare seenelise jaoks korraks aastas pole vaja teid korrastada!
veel nõnnapalju, et paljusid teid ei tohikski kõvakatte alla viia. Sest siis kipuvad meie noorjobud seal kihutama ning häirivad kohalikke rahulikke elanikke. Politseinikke meil ju pole ja allesolevad ei viitsigi kuskile kolkasse välja sõita. Nad ei saa ka motikatega kihutavaid nolke kätte. Isegi hea, kui kuskil tees on augud või muhud, see sunib ettevaatusele ning kiirust vähendama.
tunneb piirkondlikku elu läbi kohaliku ärika, tööandja või tema sugulaste ,tutavate,tale vajalike asjuliste ärihuvide vaatevinkli.
Siiani pole saanud kuulnud vastust, MILLINE on Riigi programm erinevate valdondade arendamises, mis delegeeritakse nüüd omavalitsustele.
MILLINE RIIGPOOLNE KONTROLL ,MIS ASUTSTE LÄBI JA KUI TIHTI.
Pigem jääb mulje,et keskvalitsus raputab endalt probleemid kui koer krbud, VASTUTUSE.