Riigieelarve teenib rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil

22.10.2019

Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, rahanduskomisjoni liige

2020. aasta riigieelarve on oma prioriteetidelt sarnane kahele eelmisele, kus suurt tähelepanu pööratakse Eesti elu ja inimeste kitsaskohtade lahendamisele. Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene.

Enam kui 11 miljardi eurosest riigieelarvest panustatakse riigitöötajate, õpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eesti elanike heaolu.

Viimaste aastate jooksul on Jüri Ratase poolt juhitavad valitsused keskendunud kauaaegsetele ja lahendusi vajavatele valupunktidele. Eesti ajaloo olulisim maksureform 2018. aasta jaanuaris, tõstis madalamat- ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekuid 64 euro võrra. Ravijärjekordade vähendamiseks on märkimisväärselt panustatud tervishoidu ning palgatõusu osaks on saanud need, kes seda ammu oodanud – päästjad, politseinikud, õpetajad, kultuuritöötajad ja paljud teisedki. Tehtud sammud on olnud edasiviivad. Järgmise aasta eelarve jätkab samuti nende ja teistegi sõlmprobleemide lahendamist. Tuginedes valitsuskoalitsiooni poolt kevadel koalitsioonilepingus kokku lepitud prioriteetidele: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

12 aasta suurim pensionitõus

Mõistagi peab paranema Eestis elavate eakate toimetulek. Kurb tõsiasi on see, et pea pooled neist elavad suhtelises vaesuses ning me ei saa neist mööda vaadata. Mul on väga hea meel, et tänane valitsus toob eakatele 12 aasta suurima pensionitõusu, kui järgmise aasta aprillis kasvab iga-aastase indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul vanaduspension 45 eurot. See annab eakatele aastas juurde 540 eurot ehk sisuliselt 13. pensioni.

Oleme alati rõhutanud, et Eesti jaoks on tähtis sidus ja tugev ühiskond, kus kõigil on võimalikult hea elatustase. Seetõttu mul on just eakatele mõeldes hea meel tõdeda, et aastatel 2017-2020 on vanaduspension tõusnud 132 euro võrra. Siinkohal tasub võrdluseks tuua, et näiteks Reformierakonna juhtimisel tõusis vanaduspension aastatel 2011-2016 vaid 90 eurot. Keskerakonna lubadus oli tõsta pensione 100 eurot indekseerimise ja erakorralise tõusu koostoimel ning nii on see ka valimisplatvormis kirjas. Loomulikult oleks kogu valitsus soovinud seda kogu summas täide viia, aga hetkel pidime lähtuma riigi rahalistest võimalustest. Kindlasti töötame edasi, et ka teine pool tehtest saaks samuti lahenduskäigu.

Sarnaselt tänavusele eelarvele panustame nüüdki jõuliselt tervisehoiu valdkonda. Haigekassa eelarve kasvab ligi 140 miljoni euro võrra ning need vajalikud lisavahendid aitavad lühendada ravijärjekordi ja parandada raviteenuste kättesaadavust. Rõõmustab seegi, et alates uuest aastast kahekordistub riigi poolt makstav puudega lapse toetus. Puudega lapse toetus kerkib 138 euroni, raske puudega lapse toetus 161 euroni ja sügava puudega lapse hooldajale hakatakse toetust maksma 241 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi valdkondadesse on viimastel aastatel panustatud rohkem kui iial varem. Need sammud on olnud ka hädavajalikud, sest haridus on Eesti riigi võimalus ja tugevus ning sellesse panustamine toob tulevikus mitmekordselt tagasi. Sarnaselt tänavuse aastaga kasvab õpetajate ja õppejõude sissetulek ning samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist eesmärgiga, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Järjepideva töö tulemusel on kahekordistunud nende õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud. Palju poleemikat tekitanud teaduse rahastamine ei piirdu senise tasemega, vaid ees ootab kasv.

KOV-le lisavahendeid, kruusateed mustkatte alla

Maaelu edendamist toetab kohalike omavalitsuste tulubaasi jätkuv kasv. Tänu haldusreformile on meie omavalitsuste võimekus kasvanud ja see lubab pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, pidades silmas just kohalike inimeste huve. Liigume selles suunas, et sildistatud raha asemel saavad omavalitsused ise otsustada, millistesse valdkondadesse vahendeid suunata.

Minu arvates on see ka mõistlik, sest kohalikud elanikud tunnetavad ise kõige paremini piirkonna peamisi murekohti. Milliseid teenuseid ja millisel tasemel enim vajatakse. Kohalike omavalitsuste sissetulekud küündivad järgmisel aastal 2,3 miljardi euroni. Seda on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal.  Samuti suureneb toetusfondi maht enam kui 440 miljoni euroni, et toetada omavalitsusi kohalike küsimuste lahendamisel, nagu näiteks kohalike teede korrashoid. Just teede seisukord on see, mis paljudele inimestele meelehärmi valmistab, mistõttu on järgmise aasta riigieelarvesse kavandatud kruusateede katete ehitamiseks täiendavad 10 miljonit eurot. Suur eesmärk on, et 2030. aastaks oleks mustkatte all 194 kilomeetrit kruusateid.

Järgmise aasta riigieelarve, mille kulude ja investeeringute maht on üle 11 miljardi euro, on jõudnud Riigikogusse. Eesti majandus jätkab heal kursil, riigi võlakoormus väheneb ja maksukoormus püsib stabiilne. Edendame konservatiivset eelarvepoliitikat, võttes arvesse riigi majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid.

Valdkondi, millele riigieelarve tähelepanu pöörab on rohkemgi ja seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Oluline on siiski see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi tähtsate küsimuste lahendamiseks ja parandamiseks. Riigieelarve peab arvestama meie riigi ja siin elevate inimeste huvidega ning seda 2020. aasta eelarve kahtlemata teeb.

4 kommentaari
  1. Äkki 12 kuud ago
    Reply

    Kersti selgitaks, mis elukad on riik ja rahvas? Ning kus nad niimoodi eraldi asuvad või olesklevad? ja lõpuks tahaks selgust saada, kes või mis on see sagelikasutatud kuid salastatuksjäänud RIIK? Kui riik Eestist lahkub, kas siis jääbki ainult rahvas järele?

  2. autorile 11 kuud ago
    Reply

    Oh Issand Jumal!!!
    Tule ja mürista ! Et õhk saaks puhtam !
    Räägid pidevalt ja näitad vigu ,mis on, probleeme ,mis vajavad lahendamist, näitad kui sant kiriku ees mädaseid haavu, aga nemad lasevad ikka oma vana joru. Ei viitsi isegi kohendada seda.
    Mitte suhtelises, vaid LAUSVAESUSES elab suurem osa pensionäre. LAUSVAESUSES, Kersti, jäta see meelde ja ära tue avalikult hämama!
    LAUSVAESUS ON SEE KUI PRAEGUSELE VÄIKSEMALE VANADUSPENSIONILE LISADA 100 euri, SIIS JÄÄB SAAJA IKKAGI LAUSVAESUSESSE, PÄÄSEMATA ISEGI MITTE SUHTELISSE VAESUSESSE . On nii või ei ole.?! Suhtelise vaesuse määr Eestis 485 euri.
    ENNE VALIMISI ei olnud juttugi sellest, et 100 euri tõusu oleks mõeldud KOOS INDEKSEERIMISEGA. Seda ütles Ratas ühes oma kirjatükis ja kõnes välja, et 100 + indekseerimine.
    MIKS SA RÄÄGID KESKMISEST PENSIONIST , KAS TEISI EI OLEGI ?!!! Lõikad ära kui põrsa saba farmis.
    Probleeme EI SAA EIRATA, INIMESTE ELUSID, TEISTE ELUSOLENDITE ELUSID KA MITTE !!!
    MILLAL???!!! TE SELLE SELGEKS SAATE. Saan aru, et oled parteile ustav. Praegu peadki olema. Aga meie ei pea seda kinni maksma.
    Kui lapsed liivakastis, jumala eest. KEDA sa siin LOLLITAD ???
    Kõiges OLEME EUROOPAS, AGA EUROOPA ELATUSTASET OMA VANAINIMESTELE EI SAA EGA TAHA. IKKA JÄÄVAD NEILE JÄÄTMED.
    Kui tõepoolest TAHETAKS nende elu parandada, siis OLEKS ÜHINETUD EUROOPA SOTSIAALHARTAGA KÕIGIS PUNKIDES.Mis iseenesest ka veel ei taga nn.väärikat vanadust. See oleneb ikka inimkvaliteedist, kes nendega tegeleb.
    Seepärast, hr. KIIK soovitan , vastavalt kvoodile TUUA EESTISSE PAGULASI JA PAGULASNAISI, KES ON HARJUNUD ELAMA KESKKONNAS, KUS EAKAID AUSTATAKSE JA KUS NEIST HOOLITAKSE, olgu tegemist pealegi teise usuruumiga, kui see usund on taganud vastava suhtumise, , ET ANDA NEILE TÖÖD VANAINIMESTE ABISTAJATE JA TURVAISIKUTENA, sest see kohendaks ehk meie “kultuuriruumi” ja arusaamu veidigi paremuse poole selles osas ja MEIL ON NEID TÖÖTAJAID VAJA. VÄGA ON VAJA.

  3. maakas 11 kuud ago
    Reply

    Lugupeetud Kersti Sarapuu! Ilus jutt on Teil siia kirja pandud. Küsimus: Kas Te ise ka usute, mida olete kirja pannud?Pensionitõusust ajavahemikus 2017-2020: Ei minu ega abikaasa, ega paljude tuttavate pension pole sel ajavahemikul suurenenud 132 euro võrra. Selline suurenemine võib olla kõrgepalgalistel, kelleühe tööaasta eest sai kirja 2 või 3 aastat pensioni arvestamiseks Tõele ei vasta ka väide, et aastas saab pensionär juurde 540 eurot Brutos võib see nii olla, aga netos mitte kuidagi. Aga kaupu peab ostma bruto hindades, seega koos KM, aktsiiside jne
    Kõige suurem vale on see, et tegelikult suurendab valitsus ka makse. Jah, praegu sõnades ei lubata uusi makse, kuid näiteks tõuseb maagaasi aktsiis 25 % juba 1 jaanuarist 2020. Sellele lisandub riigiettevõtte poolt maagaasi jaotusvõrgu teenustasu tõus 20%. Kui eelmisel aastal 7 kuu jooksul igal kuul 7 – 9 % maksin oma pensionist ainuüksi maagaasi aktsiisile, siis selaastal läheb see summa 25% võrra suuremaks. Minu kodutänavas 22 st majast 10 elavad kas pensionärid või vaesuses elavad noored pered, kus on puuetega laps või kus noortel lihtsalt pole kodukandis võimalik tööd leida. Kas Te annate üldse aru, mida maagaasi aktsiisi tõstmine ja võrguteenuse tõstmine endaga kaasa toob?
    Ja miks te ei räägi kaitsekulude meeletust tõstmisest? Aga ilmselt sellepärast, et pumba juures olijatel on sealt kõige lihtsam rahasid kõrvale kantida. Need on rahad, mida eriti ei kontrollita ja kus tänu vanaraua ostmisele saab parajalt skeemitada.

  4. Kus 11 kuud ago
    Reply

    Sm.Kersti, kus on teie kuulus jutumehest abikaasa, kes kadus kui vits vette?Kas ta kadus sulitempude pärast?
    Pensioni kohta ärge ajage mulle, vaid lugege tänases Postimehes uuringut, mis ütleb, et eesti pensionäride elutase on Euroopa Liidus viimasel kohal.
    Mida sa moor ärpled!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.