Kolmapäeval toimub riigikogus kuues teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor (VI). Targalt piiratud planeedil”, mille arutelu keskendub teaduse rollile Eesti elu edendamisel ja ÜRO säästava arengu eesmärkide saavutamisel.
Konverentsi üks peaesinejatest, haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et riigi selget sihti siduda teadus tugevamalt Eesti majanduse ja ühiskonna arenguga kinnitab käimasolev teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühise strateegia loomine. “Suurte globaalsete muutuste valguses on teadus ja innovatsioon tõusnud kogu maailmas päästerõngana otsustajate huviorbiiti. Rohkem kui kunagi varem ootame teadlastelt uusi lahendusi ühiskonna proovikividele. Tahame jõuda selleni, et teadus oleks Eesti elus sama igapäevane, nagu praegu on e-riigi lahendused.”
“Käimas on Eesti tulevikusihtide seadmise aasta ja valmimas on nii “Eesti 2035″ strateegia kui ka Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021–2035. Üleilmselt pööravad riigid oma arengu suunamisel üha enam tähelepanu ÜRO säästva arengu eesmärkidele. Meie riigi edu ja hea käekäik sõltub suures osas Eesti teaduse võimekusest üleilmselt kaasa rääkida ning toetada arenguvõimalusi ja lahendada riigisiseseid probleeme,” ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel konverentsi teemavalikut põhjendades.
Konverentsi avab peaminister Jüri Ratas. Peaesinejatena astuvad üles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, IT-visionäär Taavi Kotka, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist. Konverentsi modereerib Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.
Ettekanded puudutavad kolme laiemat temaatikat: avaliku sektori IT, toit ja ringmajandus ning energeetika. Arutletakse, milline võiks olla Eesti roll või eripära maailmas e-riigina ning mida oleks vaja teha teaduses ja kõrghariduses selleks, et Eesti IT edulugu jätkuks. Samuti otsitakse vastust küsimusele, kas võiksime olla maailmas eestvedajad loodusrikkustega targalt ümberkäimises ja nutikad ringbiomajanduses. Kolmandas temaatikas keskendutakse sellele, mida on Eesti teadusel öelda Eesti energeetikast pärast põlevkivi kasutamise järsku vähenemist ja milline on meie edasine tee energeetikas.
“Toidutootmise kestlikkus pole pelgalt toiduga kindlustamise küsimus, üha enam räägime toidu puhtusest, ökoloogilisest tasakaalust ja keskkonnahoiust ning maapiirkondade arengust. Väärtustame ja hoiame inimeste, loomade ja keskkonna tervist ning kujundame toidutootmise ringmajanduse põhimõtteid järgivaks,” ütles Ülle Jaakma.
Ettekannetele järgneb arutelu riigi rollist eestvedaja ja regulatsioonide kehtestajana: “Kas riik tohib majanduse ja teaduse arengusse sekkuda või peab seda tegema ja kuidas?”
Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium.
Konverentsi saab jälgida otseülekandena ERR Novaatorist.
jah, vat kui see kvantarvuti tuleb, olgu või üksainumas, siis on e riigiga kott.praeguste arengute juures võib see tulla juba 5 a pärast ,võib. millal iganes, siis pole praegusi e riike enam e riikide nimekirjas.
mius maal see tuleb. Sveits pidavat tugevat tööd tegema,a järsku tuleb Hiinas, nad ju igal pool nuhkimas.
äkki ongi juba kusagil.