Viidates nädalalavahetusel Eestit ja eriti Võrumaad laastanud tormile toonitab siseministeerium, et kriisideks tuleb valmis olla igal leibkonnal.
„Kevadel rääkisime palju kriisideks valmisolekust. Nädalavahetusel toimuski õpikunäide kriisist: tuli tugevate tuultega ja vaid mõne tunni kestnud torm, mis tõi kaasa ulatuslikud elektrikatkestused. Sellest tulenevalt kadusid omakorda kõik muud elektrist sõltuvad teenused – vesi, side, toasoe, aga ka võimalus tankida kütust, kasutada sularahaautomaate,” ,“ ütles siseministeeriumi asekantsler Viola Murd ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.
Murd avaldas lootust, inimesed, kes nädalavahetusel tormiga kokku puutusid, olid võimalikule kriisile mõelnud ja selleks valmistunud. Ta tunnustas samas Võru linna ja kõiki teisi, kes asusid olukorda kiirelt lahendama, et elutähtsad teenused võimalikult ruttu taastada.
Ka kutsus Murd kõiki Eesti elanikke veelkord tutvuma juhistega, kus on kirjeldatud, kuidas kriisiks valmistuda.
„Samas peavad kõik elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsused olema valmis täitma oma ülesandeid ka siis kui ei ole elektrit ega sidet. Kriisideks valmistumine tähendabki, et igaüks peab oma osa kandma – elanikud, elutähtsate teenuste osutajad, kohalikud omavalitsused ja riik,“ ütles Murd.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul näitas nädalavahetuse olukord, et selliseid kriisiolukordi ei ole võimalik ära hoida, küll saab nendega toimetulemiseks aga ette valmistuda. „Olukordi, kus tuul on nii kõva, et puud kukuvad ja katused lendavad, me ära hoida ei suuda. Me saame ainult ise paremini valmis olla, et kui elekter kaob, siis teame oma kodus täpselt, kus on taskulamp ning kuhu oleme natuke toitu ja vett varunud. Ja naabritega tasub hoida häid suhteid, et minna nende juurde ahjuga köetavasse tuppa sooja või vastupidi – kutsuda oma ahiküttega tuppa nemad külla,” sõnas Tammearu.
Ta toonitas, et iga inimene, kohalik omavalitsus, aga ka riik peavad olema selliseks kriisiks valmis.
Tammearu sõnul on eksitav arvata, et häda korral saabub abi alati kiiresti. „Sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua,” ütles ta. Tammearu sõnul näitavad uuringud, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi.
“Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel,” nentis päästeameti juht.
BNS