Kust tulevad kurjad ajakirjanikud?

Neid ei too ei kured ega pole ka kapsalehe alt leitud. Ikkagi on selliseid koolitanud meie oma riik, ja loomulikult tasuta. Välismaa neid üldjuhul ei taha, ja siis nad elavadki ennast välja siinsel viljakal pinnasel.

Pikalt valitsenud Reformierakond on oma juured nii sügavalt ajakirjandusse sisse ajanud ja võib-olla mõni kirjutaja tahaks ka vastu hakata, aga leivakott on ausast põhimõttest ikka tähtsam.

Ründerelv Vilja Kiisler vahetas õukonda, aga mis muutus? Nüüd on ta lihtsalt teise väljaandja ruuporiks. Tigedus vaat et suuremgi veel. Kuna televisiooni teevad nüüd ka ajalehed, siis on mängumaa veelgi laiem. Kas ka Ajakirjanduse Eetikakoodeksit on loetud, see on rohkem kui küsitav.

Meenutagem ERR „Esimese stuudio” poliitikadebatti. Saatejuhtidel läks alguses natuke aega, aga nad said saate ajapikku hädaga jooksma. Saade sisaldas palju vastastikku süüdistamist ning kohati oli närviline ja üksteisest ülerääkiva debati ärevaimaks esinejaks kujunes Kaja Kallas. Mart Helme rääkis, kuidas praegune valitsus roogib riigieelarvest välja sinna Reformierakonna valitsemise ajal pistetud ebavajalikud kulutused, millest saadakse prisked miljonid. Oma käitumises  saatejuhid lausa ründasid peaministrit; ohjeldamatu Kaja Kallas rääkis kõigile vahele ja kohati polnudki arusaadav, kes siis on saatejuht. Hullem veel oli see, et ka saatejuht Anna Pihl tahtis olla küsitletavaist targem – ta lausa kilas vahele, ja peaminister pidi mitu korda oma jutu katkestama. See oli ettekavatsetud rünne koalitsiooni vastu, ja selle tegijaile tundub, et nii peabki riigimeedias olema.

Nagu ikka oli saatele ka järelkaja. Tõnis Saarts (Tallinna Ülikool): „Hoolimata opositsiooni rünnakutest mõjus Jüri Ratas ülimalt tasakaalukalt ja vaoshoitult: nagu kannatlik lapsevanem, kes on mitu korda ühte ja sama asja üle selgitamas, et see ikkagi kõigile arusaadav oleks. Ümarat juttu oli, kuid võrreldes varasemate debattidega vähem.

Nägime selles debatis Mart Helme asjalikumat ja konstruktiivsemat külge. Saade möödus ühtegi ühiskonnagruppi või vähemust solvamata. See oli täielik „šokk“, muidugi „positiivses mõttes”.“

ERR võttis asja kokku aga ikkagi neile sobivana – „Poliitikadebati võitis Kaja Kallas!” Kes saadet vaatasid, olid ilmselt teisel meelel.

Kust tuleb viha?

Praegu ja juba tükk aega manipuleerib meie põhiväärtuste ja uskumistega meedia, mis mängib meie aju nõrkadele kohtadele, ära kasutades primitiivset vastandamist „meie ja nemad“. ERR ehmatas ka 19.09.2019, kui avaldas vandeadvokaat Tambet Laasiku ütlused vägivalla ohvrite suhtes.

„Tsiviilkohtumenetlus on suunatud poolte koostööle, mitte ohvri kaitsmisele. Alustuseks soovitatakse ohvril jätta vägivald enda teada, sest seda loetakse kompromissi saavutamise takistuseks. Kohus rõhutab vajadust saavutada lapse huvides kompromiss, ning selle jaoks tuleb minevik unustada. Lähtutakse loosungist „Lapse huvides tuleb teha koostööd!“. Koostöö puudumiseks loetakse juba sedagi, kui vastaspoolele heidetakse ette vägivaldsust.”

Lõpplahendiks teatab ERR: „Tõenäosus, et vägivallatseja saaks kriminaalmenetluses karistada, on olematu!” Vaevalt, et sellised avaldused on õiged ja vajavad riigipoolse infoallika võimendamist.

Postimees oli teatanud: september otsustab valitsuse saatuse! No ei juhtunud midagi hirmsat! Oli vaid üks hale umbusaldusavaldus, mis kohati opositsioonile eneselegi tüütuks muutus. Seda enam, et nad teatasid ette, et ei saavutagi ülekaalu.

Rõõmuga avaldasid EP ja Delfi endise Keskerakonna liikme Olga Ivanova hõiske, et „Keskerakonna kõrgem ešelon reetis vene valijad ning Kaja Kallas saaks nad kergelt üle võtta”. Ta isegi asus Kajale õpetusi jagama! Nii nagu kõrbes Ivanova, nii kõrbeb tõenäoliselt ka Raimond Kaljulaid.

Sellepärast, et nad ei oska hinnata erakonna panust, ei oska ise panustada tervele erakonnale, vaid peavad oma isiklikke ambitsioone tähtsamateks. No mis viga oli Ivanoval valimiste ajal venelaste hääli püüda, kui oldi opositsioonis ja lubati maad ja taevad kokku, sest teati, et võimule koos Savisaarega ei saa ja ühtegi antud lubadust täitma ei pea. Kui see oli katse „oravatele“ meeldida, siis lõppude-lõpuks pole nemadki nii lollid, et hakkaksid Ivanovaga veel sehkendama.

Delfi jätkas oma tavalises vaimus ja avaldas Indrek Saare halvustava kirjutise peaministrile valitsuse parlamentaarse kontrolli eiramisest.

Meeldiva üllatuse tõi Postimehe peatoimetaja Peeter Helme artikkel „Kas tahate totaalset sõda?”– „Praegune opositsiooni õhutatud valitsuskriitika pole normaalse parlamentarismi osa, vaid loob pildi üha teravamast maailmavaatelisest sõjast meie ühiskonnas.” See ehmatas ajakirjandust ja ERR püüdis oma poliitikasaates Helmet igati alavääristada, ent jäi kindlasse hävingusse.

Tore, kui nii jätkuks! Ehk saame lahti vihast ja vihastest ajakirjanikest!?

Kesknädal