Swissôtel, Tallinn, 6. november 2019 – Esinedes täna hommikul tööinspektsiooni konverentsil „Muutuste tuul tööelus“ kutsus peaminister Jüri Ratas tööturu osapooli üles kaasa mõtlema, kuidas muuta töökeskkond paindlikumaks ja töö tulemuslikumaks, tegemata järeleandmisi turvatunde osas.
Peaministri sõnul on Eesti tööelu sarnaselt ülejäänud maailmaga viimastel aastatel tugevas arengus, muutudes nii era- kui ka avalikus sektoris järjest enam kindlast kohast ja konkreetsest ajast sõltumatuks.
„Riigikantselei eestvedamisel on käimas ministeeriumite ülese pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamine. Ka selle loomise juures on üks kandev mõte olnud just turvalise ja ohutu töökeskkonna arendamine,“ ütles Ratas. „Keskkond, milles kõigile muutustele vaatamata jääb kõige tähtsamaks inimene, on meie kõigi teha. Siin ühendab tööturu osapooli küsimus, kuidas tagada suurem paindlikkus, aga ka piisav kindlus ja head tulemused,“ lisas ta.
Produktiivse dialoogi heaks näiteks tõi peaminister esile 2018. aasta mais taastatud kolmepoolsed kohtumised valitsuse, ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel. „Viimatisel, tänavu oktoobris toimunud kokkusaamisel rääkisime ametiühingute ja tööandjate esindajatega tööohutuse tõstmisest, võrdsest kohtlemisest töökohal, töösuhete paindlikkusest ja tööjõupuudusest tulenevatest probleemidest. Järgmisel kohtumisel võtame näiteks vaatluse alla, kuidas oleme edenenud töötuskindlustussüsteemi muudatuste aruteludes.“
Ratas tuletas konverentsi osalejatele meelde, et ka koalitsioonileping näeb ette mitmed sammud, mis arvestavad inimeste ootusega suurema paindlikkuse ja jätkuva kindluse järele. Peaminister tõi esile tervise edendamise ja noorte tööhõive, samuti tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse põhimõtete väljatöötamise.
„Järgmise aasta kevadeks peaks olema pilt selgem ka lähiaastate oluliste reformide osas, mis puudutavad väljakutseid nii töötervishoiusüsteemi kaasajastamisel kui ka tööõiguse, töökeskkonna, maksude ja sotsiaalkaitse reeglite kohandamisel tulevikutööks valmisoleku tagamisel,“ kinnitas peaminister ja avaldas lootust, et ka kõik teised tööelu edenemisest huvitatud inimesed aitavad otsida vastust küsimustele: milline peaks olema tööelu, et sellest võidaksid kõik tööturu osapooled, kuidas saaks maksusüsteem seda kõige paremini toetada ning milliseid kokkuleppeid võiks selles osas sõlmida seadusi muutmata.
Rahvusvaheline konverents „Muutuste tuul tööelus“ on korraldatud Euroopa Sotsiaalfondi toel. Valitsuse liikmetest võtab konverentsist osa ka sotsiaalminister Tanel Kiik.
üks umbluu, mida poleks veebirisustamiseks vaja olnud. Ma ei näe kava!
Jälle- oravate karavanikoer haugub aga ei näe!
Peale selle mida peaminister tahab ellu viia koos kolme osapoolega, väärib arutlemist ja lahenduste leidmist.
Ajakirjandusest on läbi käinud ka selline uudis, et kas 7000 või pea kümmetuhat noport ei õpi ega käi ka tööl!
Kas nii jääbki see olema või arutage ka lahenduste variante, sest muidu tulevikus tuleb neid niikuinii toitma hakata ja ka pensioni maksma?
Et välismaa kvalifitseeritud tööjõud peab keskmist palka saama poole võrra rohkem kui kohalik. No nõus, kui omal haridust ei ole ,õigemini,vabandust,kvalifikatsiooni.
Kas ei kujune või äkki ONGI JBA KUJUNENUD kohalikest töötajatest aborigeenid- aborigeenistumine.
Meie helgemad pead imeb Euroopa ja USA.
Aga üks küsimus hr. minister Mart Helmele – miks tema arvab, et meil mittekvalifitseeritud tööjõudu üldse pole vaja sisse tuua ja palgaga meelitada, kui neil ka kvalifikatsiooni asemel südametunnistus ja hoolivus on.
Sest las hr. Helme vastab – kes hakkab edaspidi meie taatide-memmede pepusid pühkima ja tuulutama /jah,neid tuleb tuulutada ka, muidu nad lähevad mädanema seal teki all kiiremini kui muidu/ kui meil puudub Hooliv ,kannatlik, südametunnistusega personal valgete inimeste hulgast, olgu põhjuseks ja toeks kasvõi usutunnistus. On nii palju juhtumeid avalikuks tulnud ja palju,palju,palju pole tulnud, kus valge inimene
määndab,vägivallatseb, sõimab, solvab,alandab,kätab abita, on vastutustundetu jms. vanainimesi.- SIIN, EESTIS ! Olgu eestlane, poolpurjus ukrainlane või venelane. Nemad veel ainsad kes neisse asutustesse tööle lähevad. ja neidki napib. Miks mitte võtta SOBILIKKE KVOODIPAGULASI vanainimestele abiks nii koduteenindust-põetust kui hooldusasutustesse tööle ja maksta hea öö eest ka poole kõrgemat miinimumpalka, sest meil ju pole vajalikke inimesi.
Kust üldse tuleb arvamine, et “tähtsamal” kohal töötamine peab automaatselt tooma mitmekordselt suurema palga ?
Minu isa töötas 40 a. atsetooni ja muude mürkide aurudes terved päevad ja vahel ööd, et oli kui purjus.
Tema palk oli sama suur kui kultuuripalee juhatajal, kel tegelt õieti midaagi teha polnudki. Jäi alla tegutseva inseneri palgale veerandi võrra. ja oli 2 x väiksem Eesti Projekti direktori palgast,kes ehitas Mustamäe, Õismäe jne.Muidugi, mis siin tervisest rääkida. Aga õiglust oli sutsu rohkem . Oli või???