Kea Kohv, kesknoorte esimees
Kesknoored toetavad Kuressaare gümnaasiumi õpilasi, kes soovivad koolitoidu menüüs näha ka veganvalikut. Taolisi algatusi, kus noored võtavad ohjad enda kätte, on vaja veel rohkem.
Millegipärast on kujunenud olukord, kus noorte eest otsustatakse võrdlemisi palju. Justkui noor ise poleks suuteline mõtlema, arvamust kujundama ja otsustama. Kuidas oleks sellega, et räägiks koos noortega, mitte noorte eest? Ometigi on neil otsesem kokkupuude nendega seotud probleemidega ning seetõttu võivad olla ka ekspertidele head koostööpartnerid.
Toon välja hiljutise hea näite. 216 Kuressaare õpilast on leidnud, et nende koolis peaks pakkuma vegan toitu. Oma allkirja andnud õppurid kõik isegi pole veganid, kuid aeg-ajalt sooviksid lihavaba einet. Ka toitumisnõustajad ja Toiduliit nõustuvad: inimesed peavad rohkem vitamiinirohkeid köögivilju sööma. Kui kombineerida liha-, laktoosi- ja gluteiinivaba, siis pakutav toit sobib lausa kolmele erinevale sihtrühmale. Koolinoored on need argumendid ka välja toonud ja koostanud põhjendatud pöördumise. Nad on toiminud nii nagu peaks käima iga muudatuse läbiviimine.
Kuressaare õpilaste algatus on hea näide, ka kooli juhtkond on algatusse positiivselt suhtunud. Mitmed teised koolid on sarnaste muutuste vastu aga sõdinud. Kohati mõistan seda, sest see piir, mil hakata noort võtma kui hea sisendi andjana, on hägune. Samamoodi võivad teha noored pöördumise, et lõunalauas peab pakkuma hoopis kiirtoitu. Kuidas peaks toimima?
Mul on aga soovitus: kui noored teevad pöördumise, siis ärge kohelge neid lastena, vaid täiskasvanutena. Istuge maha ühise laua taha avatud meelega ja kuulake nende argumente. Siinkohal on täiskasvanule tõsine väljakutse: kuidas lasta lahti oma sügavatest veendumustest ning mõista, et ajad on muutunud. Kui võtta näiteks toitumisvaldkond, siis kartul-sealiha-jahukaste pole enam ammu tervisliku toitumise mudel. See tähendaks aga tunnistamist, et ammu teada-tuntud viis pole enam ainuõige viis. Seega tasub esitatud argumentidesse süveneda ning värskendada ka oma teadmiste pagasit.
Kesknoored, ja tõenäoliselt ka paljud teised noored, soovivad näha tulevikku, kus noori kuulatakse nende elukeskkonna kujundamisel. Olgu see seotud koolitoiduga, -riietega, aga ka miks mitte õppeainete sisuga või koolile direktori valimisega.